Aivar Hundimärgi: spekulatsioonid Tallinki ümber ({{commentsTotal}})

Hiljuti teatas Eesti suurim börsifirma Tallink, et on alustanud protsessi uute strateegiliste valikute leidmiseks, mis võib tähendada ettevõttele uue tuumikinvestori leidmist ja võib oluliselt mõjutada Tallinna börsi. Tallinki avaldatud segane börsiteade tekitas kohe erinevaid spekulatsioone, sest viitab, et ettevõtte praegused suuromanikud võivad oma aktsiad maha müüa. Seetõttu võib Tallinkit oodata vähemalt kolm tulevikustsenaariumit.

Tallinki suurimad aktsionärid on 38 protsendiga Infortar ja kolm Citigroupiga seotud erakapitalifondi, kelle käes on kokku ligi 24 protsenti aktsiatest. 

Postimehe majandusajakirjanik Tõnis Oja pidas tõenäolisemaks stsenaariumiks just kolme fondi väljumist. Selline lahendusvariant oleks Tallinkile ka kõige väiksema mõjuga. Seda eeldusel, et fondide asemele tuleva uue tuumikomaniku ning Ain Hanschmidti, Enn Pandi ja Kalev Järvelille suuromanduses oleva Infortari suhted püsivad head. 

Fondide müügihuvile viitab see, et tavaliselt on selliste fondide investeerimishorisont viis kuni seitse aastat. See aeg on neil Tallinki puhul kätte jõudnud. Teisalt võib taoliste väljumiste korral üks fond asenduda teisega ning Tallinkile ja väikeinvestoritele ei muutuks midagi.

Ajakirjanik Tõnis Oja pidas fondide osaluse tõenäoliseks ostjaks Infortari, kellele hakkas sellise variandi korral kuuluma üle 60 protsendi Tallinkist. Pean sellist lahendust vähetõenäoliseks. Kui jälgida Infortari senist tegevust, siis pigem üritavad Hanschmidt ja Pant uutesse ärisektoritesse liikuda. Sellele viitas Eesti Gaasi ost või sel kevadel luhtunud katse võtta üle teehitusfirma TREV2. Tallinkis osaluse suurendamisega piiraks Infortar enda investeerimisvõimekust. 

Tallink võib selle rajajatele tunduda praegu igava ettevõttena, mille eest on samas võimalik küsida head hinda. Neil oli eelmise majanduskriisi eel ambitsioon oma tegevusraadiust laiendada ja nad plaanisid võtta üle ühe Suurbritannia suure laevafirma. Siis tõmbas aga majanduslangus sellele plaanile kriipsu peale ning nüüd on Tallinki rajajad pigem laevafirma igapäevategevusest eemale tõmmanud. Viimased aastat on näidanud, et neil panevad silmad särame hoopis teistsugused tegevused kui Läänemere valitseja positsiooni kindlustamine. 

Mistõttu võib teise stsenaariumina osaluse müügist olla huvitatud hoopis Infortar. Hanschmidt, Pant ja Järvelill teevad oma elutöö lõpuks rahaks ning muutuvad väga võimekateks investoriteks, et mõni põnevam ettevõtmine üles osta või siis lihtsalt rantjee elu elada ning oma hobidega tegeleda, milleks on matkamine, tennis, börsile investeerimine. Kolmikust tundub praegu Ain Hanschmidt see, kellel on salves piisavalt kuiva püssirohtu, et siinses ärimaailmas edasi paugutada. 

Kirjeldatud põhjustel pean ma kõige tõenäolisemaks, et Tallinki aktsiaid on valmis müüma nii Infortar kui ka Citigroupiga seotud fondid. Tulemuseks on ülevõtmispakkumine ka teistele väikeaktsionäridele ning Tallink võib börsilt lahkuda. 

See oleks Tallinna börsile kehv lahendusvariant, kuna Tallink on siinse väärtpaberituru kõige olulisem ettevõte. Tallink moodustab pea kolmandiku kohaliku börsi väärtusest ja neil on konkurentsitult kõige suurem investorite arv, keda on üle 11 000. 

Tallinki ümber toimuv võib aga viidata, et võib tekkida hea aeg ettevõtete börsile tulekuks, sest kui tõesti peaks Tallink börsilt lahkuma, siis tekib kohalike väikeinvestorite kontodele ootamatult hulk vaba raha, mis hakkab otsima uusi investeerimisvõimalusi. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: