Selgitus: miks nutiseadmest internet nii kiiresti otsa saab? ({{commentsTotal}})

Noored nutiseadmete käsitsejad.
Noored nutiseadmete käsitsejad. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Alates maikuust on Eesti mobiilioperaatorid toonud turule uued nn Euroopa sidepaketid, millega liitunud kliendid aga kurdavad, et nende mobiilse interneti andmemaht saab ootamatult kiiresti otsa. Kuigi kliendid kardavad, et teenusepakkujad soovivad neile lihtsalt külma teha, peituvad tegelikud põhjused ja lahendused nutitehnoloogia halastamatus progressis ning selle kontrollimises.

Mobiilne internet on jõudnud Eestis massidesse. Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmetel oli juba kolme aasta eest nutiseadmete kasutajad üle 60 protsendi elanikkonnast ning taskupärast tehnoloogiat kasutatakse kõik võimalikel eesmärkidel alates uudis- ja meelelahutussisu tarbimisest kuni suhtlusvõrgustikes teabe jagamiseni. 

Üha kasvav mobiilsete teenuste tarbimine tähendab ka paratamatult kasvavaid andmemahtusid. Soome konsultatsiooniettevõtte Digital Fuel Monitor (DFM) statistikast selgub, et Eestis kasutati mullu üle 80 000 terabaidi mobiilset andmesidet.

See teeb 5,1 gigabaiti ühe elaniku kohta kuus. On tõenäoline, et andmemahud näitavad kasvutrendi ka järgnevatel aastatel, sest sotsiaalmeedia kanalitest on aina rohkem võimalik leida kõrglahutusega videoklippe ja Eesti turule on jõudnud videovoogesitus rakendused nagu Netflix või Viaplay. 

Näiteks Soomes kasvas DFM-i andmetel mobiilse interneti kasutamine 2016. aastal üle kuue gigabaidi ühe elaniku kohta ehk kui aastal 2015 kasutasid põhjanaabrid ühe elaniku kohta 9,5 gigabaiti andmemahtu, siis mullu oli see number 16,5 gigabaiti elaniku kohta.

Ühtlasi on Euroopa Liidu sideteenuste turul tegemas revolutsiooni endise peaministri ja praeguse Euroopa Komisjoni digivoliniku Andrus Ansipi juhitav digitaalse EL-i ühisturu loomine, mille raames kaotati 15. juunil Euroopa Liidu sisesed rändlustasud. Ülla eesmärgi pärast on mures Eesti mobiilioperaatorid, kes on pärast rändlustasude kadumist, tõstnud oma mobiilse andmeside lahenduste kuutasu.

Parem kvaliteet, kõrgem tasu

Rändlustasude kaotamise protsess pole olnud nii sirgjooneline ja kliendi huve arvestav, kui sõna “kadumine” võiks viidata. Nimelt märkisid kõik kolm suuremat Eestis tegutsevat mobiilsideoperaatorit, et uute hinnastamisreeglite tingimustes ei suuda nad rändlusteenuse pakkumisega seotud kulusid katta. Sestap andis Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), mis reguleerib Eesti sideteenusteturgu, aprilli lõpus ja mai alul Tele 2-le, Elisale ja Teliale õiguse aastaseks perioodiks rakendada rändlusteenusele lisatasu. 

Nii hoidis TJA ära Eesti sideturul suurema hinnatõusu ning operaatorid tagasid oma riigisiseste hinnamudelite jätkusuutlikkuse. Ühesõnaga lambad terved, hundid söönud. Samas tõid nii Elisa, Tele2 kui ka Telia kevadel turule piiramatu või osaliselt piiratud andmemahuga Euroopa paketid. Paremat rändlusteenust ja piiramatu andmeside kiirusega sisaldavad paketid, said ka vastavalt kõrgemad hinnad.

Kolm valikut

Uudne multipaketi andmemaht on jagatud kaheks: sidemaht, mida saab kasutada Eesti siseselt, ja “Roam like home” maht, mille abil saab klient kasutada rändlustasuta netiteenuseid Euroopa Liidu territooriumil. Üldjuhul on Eesti teenusepakkujad eraldanud lisatasuta rändluseks neli kuni kuus gigabaiti andmemahtu. Juhul, kui klient ei viibi kuu jooksul teises liikmesriigis, siis saab ta ära kasutada ka EL-i rändluseks mõeldud andmemahu. 

Üldiste nn Euroopa pakettide kõrval pakuvad mõned operaatorid Skandinaavias ja ka ainult Eestis kasutamiseks mõeldud sidelahendusi. Eesti pakettide puhul pole kliendil võimalik üldse kasutada “roam like home” andmemahtu. Taoline lokaliseeritud rändlusteenus tähendab, et kui oled Eesti paketti kasutav klient, kes satub näiteks Saksamaale, siis pead internetti pääsemiseks tellima sõnumi teel spetsiaalset rändluseks mõeldud andmemahtu, mida müüakse kindlate gigabaitide või perioodipääsme alusel.

Suuremad kiirused võtavad rohkem mahtu

Seejuures on mobiilse interneti kasutamise puhul mõistlik vaadata operaatorite hinnakirja kõrval ka tehnikat, millega soovitakse nutiteenuseid kasutada. Kui veel mõne aasta eest oli mobiilse andmeside võrgutüübiks 3G, siis viimase kahe aasta jooksul on paljud vahetanud oma vana tahvelarvuti või nutitelefoni 4G standardil töötava seadme vastu. Kuid ka 4G ajastu on varsti möödumas ning see on asendumas 5G võrguga. 

Tehnoloogia entusiastid on loomulikult õnnelikud, kui turule saabub uus 5G nutitelefon, mis teeb kaks korda teravamaid pilte kui eelmine mudel ja navigeerib internetis valguskiirusel, kuid mida tihti ei tunnetata on reaalne andmemaht, mis selle elamuse saavutamiseks ära kulutatakse. 

Siinkohal võib näiteks tuua just eelpool mainitud Euroopa paketid, mille puhul on Eesti mobiilioperaatorid rakendanud küll mahupiiranguid, kuid mitte andmeside kiirus piirangut. See on aga tekitanud mitmete klientide seas, kes on uudse paketiga liitunud, väga lihtsa küsimuse: miks mul pidevalt internetimaht täis saab? Sotsiaalmeedias spekuleeritakse, et operaatorid on hakanud mitmekordselt andmemahte lugema. Lisaks arvatakse, et teenusepakkuja mõtleb lihtsalt numbreid välja. 

Elisa tooteturunduse osakonna juhi Mailiis Ploomanni sõnul saab uute pakettide puhul tõesti andmemaht kiiremini täis, kuid selle taga ei ole operaatori kurjad kavatsused lisakasumit teenida, vaid soov pakkuda parimat sidekvaliteeti, mille abil saaks kasutaja võtta oma nutiseadmest viimast. 

“Nii Euroopa kui ka Põhjamaade nutipaketid on piiramatu kiirusega. See tähendab, et kõik andmed – uudised, pildid, videod - mida klient online’s striimib, jõuavad varasemaga võrreldes oluliselt kiiremini telefoni või tahvlisse ning ka avanevad oluliselt kiiremini. Info kiirem kohale toimetamine võtabki rohkem andmesidemahtu,” selgitab Ploomann.

Näpunäited: võta oma nutiseade kontrolli alla!

Elisa tooteturunduse juht märgib, et suuremaid kiiruseid nõuavad ka sotsiaalmeediakanalid. “Suurem kiirus võimaldab tuua kliendini keskkondadest nagu YouTube, Facebook, Instagram seadmetesse maksimaalse kvaliteediga täismahus videod ja pildid,” ütleb Ploomann. “Lähtume sellest, et klient soovib kasutada maksimaalset kvaliteeti, mida meie võrk võimaldab. Klient saab mobiilse interneti kasutusmahtu alla tuua,” lisab ta. 

Praegusel andmemahtude ajastul saab klient ise teha kõige rohkem oma mobiilse interneti kulude kokkuhoidmiseks. Andmeside paremaks organiseerimiseks anname mõned lihtsad näpunäited:

  • Ära ole kogu aeg sünkroonis: viimase kümnendi suurimaks interneti revolutsiooniks võib pidada pilvetehnoloogiat. Teenused nagu Dropbox ja Google Drive on teinud failide jagamise ülimalt lihtsaks, mistõttu on dokumentide manustamine ja e-kirja teel saatmine saanud üsna iganenud töövõtteks. Pilveteenused ei ole mõeldud ainult paberitööks, vaid paljud kasutavad seda fotode ja videode varundamiseks. See tähendab, et kui teed telefoniga pildi, siis laetakse see ka kohe üles pilveserverisse, mis omakorda tähendab andmemahu kulu. Kui soovid, et andmemaht ei jookseks lihtsalt “pilve” tühjaks, siis lülita automaatne sünkroniseerimine rakendusest välja ja lisa pilveserverisse, vaid neid faile, mida sul on kindlasti vaja varundada. 
  • Jälgi video kvaliteeti: nagu eelpool mainitud, siis on mobiilioperaatorite soov pakkuda oma klientidele suurimat võimalikku kiirust, et kõik nutiteenused töötaksid laitmatult. See tähendab, et kui avate näiteks YouTube’s mõne videoklipi, siis lülitab nutitelefoni automaatselt kõrgeima võimaliku kvaliteedi peale. Seega kui soovite säästa andmemahult lülitage videoklipp madalama resolutsiooni peale. Üldjuhul mängitakse voogesituskeskkondades videosid 1080p ehk HD-formaadis. Seda kvaliteeti saab üldjuhul alandada kuni resolutsioonini 240p.
  • Lülita välja automaatsed uuendused: üks suurimad andmemahu kasutajaid on tegelikult nutirakenduste poed nagu Google’i Play Store ja Apple’i App Store. Üks kuluartikkel on rakenduste allatõmbamine, aga veelgi enam mahtu võib võtta telefoni installitud rakenduste uuendamine. Kui see protsess on automatiseeritud, siis ei pruugi kasutaja arugi saada, kui sajad megabaidid tema andmemahust kaovad. Eriti tuntav on see probleem mobiilimängude puhul, mille uuendused võivad olla tavalisest mõnekümnest megabaidist märksa suuremad. Üks nutikas viis on uuendada rakendusi, vaid WiFi-võrku kasutades. 
  • WiFi abi välja: see näpunäide on mõeldud eelkõige Apple iOS-i kasutajatele. Nimelt on iPhone’i sätetes võimalik kasutada sätet WiFi assist, mille abil kompenseerib telefon nõrga WiFi signaali tugeva 3G või 4G signaaliga. Androidi operatsioonisüsteemis taolist vaikesätet pole, kuid neile nutitelefonidele on võimalik allalaadida WiFi võrku abistavaid rakendusi. 
  • Lülita andmeside välja: kõige lihtsam viis oma andmemahtu kontrollida on lihtsalt mobiilse andmeside välja lülitamine olukorras, kus te seda vaja. Lisaks sellele on soovitatav jälgida, millised rakendused teie nutiseadmes nii öelda taustal veel töötavad. Näiteks, kui kasutate rakendust, mis pidevalt uuendab oma sisu, siis võtab vaikeuuenduste tegemine samuti andmemahtu. Seega ärge jätke oma telefonis käima kümneid rakendusi, mis lõpuks söövad ära nii internetimahu kui ka telefoniaku. 

Kokkuvõttes võib tõdeda, et kuigi mobiilne andmeside toob nutiseadmetesse aina kiiremini teavet ja kõrglahutusega videosisu, muutub teenus järjest piiratumaks. Praegused operaatorite poolt pakutavad andmemahu piiranguga paketid võivad osutuda uute kiiruste tingimustes liiga väikesteks, mistõttu peab paratamatult jälgima pidevalt oma mobiilse interneti kasutusharjumusi. Turul on saadaval ka piiramatu mahuga pakette, kuid nende eest peab klient välja käima kuus 20 kuni 40 eurot sõltuvalt operaatorist. 



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: