USA sanktsioonide eelnõud muudeti Brüsseli ja Berliini lobitöö tulemusel ({{commentsTotal}})

USA presidendi Donald Trumpi allkirjastatud uus sanktsioonide seadus toob eraldi välja piirangud Venemaa torujuhtmete vastu, mis võiksid kahjustada ka Euroopa ettevõtteid. Brüsseli ja Berliini lobitöö viis selleni, et seaduseelnõu täiendati.

70-leheküljelises dokumendis on detailne loetelu, millistel tingimustel peaks USA president kehtestama või kaaluma piiravate meetmete kehtestamist Iraani, Põhja-Korea ja Venemaa vastu. Seadus toob eraldi esile Venemaa torujuhtmete vastu suunatud sanktsioonid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See oli ilmselgelt mõeldud selleks, et sihikule võtta Nord Stream 2. Projekt, mida USA kongress tahaks rünnata selleks, et tekitada kahju Venemaa energiastrateegiale Euroopas," rääkis mõttekoja Bruegel analüütik Simone Tagliapietra.

Seaduseelnõu algne tekst tekitas Brüsseli ja Washingtoni vahel pingeid, sest oleks andnud presidendile vabad käed karistada Euroopa ettevõtteid, kes teevad Gazpromiga koostööd.

"See on põhimõtte küsimus. Euroopa energiapoliitika ja energiaprojektide üle tuleks otsustada Euroopas, mitte Washingtonis. Alates Euroopa Komisjoni presidendist kuni Saksamaa liidriteni - kõik olid üsna vihased," kommenteeris Tagliapietra.

Brüsseli ja Berliini lobitöö viis selleni, et seadust täiendati. Trump võib torujuhtmete osas kehtestada piirangud pärast liitlastega konsulteerimist, seisab allkirja saanud seaduses.

"Samas seal on ka lahtisi otsi ja ka komisjoni president on öelnud, et Euroopa Liit jälgib väga hoolikalt, kuidas neid sanktsioone reaalselt rakendama hakatakse. Kui see peaks kuidagi Euroopa huvisid riivama, siis täiesti selge, et ka Euroopa teeb omalt poolt sellekohaseid samme," rääkis Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.

Kui Dmitri Medvedev kirjutas kolmapäeval Facebookis, et Trumpi allkirjastatud sanktsioonide seadus tähendab täiemahulist kaubandussõda, siis Iraani valitsuse sõnul seab see ohtu tuumaleppe. Trump ise nimetas seadust vigaseks, ehk osalt ka seetõttu, et see piirab presidendi volitusi.

Näiteks ei saa Trump nüüd kongressita tühistada Venemaale kehtestatud sanktsioone seoses tegevusega Ukrainas.

"Nende piirangute lõdvendamine on presidendile tehtud keerulisemaks. Need on presidendi otsusega kehtestatud ja kuni eilseni president võis need päevapealt tühistada. Nüüd peab ta muudatuste otsuste jaoks seda põhjendama kongressile," ütles välisministeeriumi poliitikaosakonna lauaülem Juuli Hiio.

Toimetaja: Merili Nael



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: