Juunis maksis ööpäev majutusettevõttes keskmiselt 39 eurot ({{commentsTotal}})

Turistide arv juunis kasvas.
Turistide arv juunis kasvas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti majutusettevõtetes peatus juunis 372 000 sise- ja välisturisti, mida oli kaheksa protsenti enam kui eelmise aasta samal kuul. Iseäranis suure hüppe on teinud Vene turistide arv Eestis, teatab statistikaamet.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 238 000 välisturisti ja 135 000 siseturisti, kelle arv suurenes eelmise aasta juuniga võrreldes vastavalt kuus protsenti ja kümme protsenti.

Kõigist majutusteenuseid kasutanud välisturistidest saabus naaberriikidest 52 protsenti – 92 000 turisti Soomest, 16 000 Venemaalt ja 14 000 Lätist. Võrreldes 2016. aasta juuniga vähenes naaberriikidest saabunud turistide arv kaks protsenti. Soome turiste peatus majutusettevõtetes viis protsenti vähem, Venemaa ja Läti turiste aga vastavalt üheksa ja kuus protsenti rohkem kui aasta varem samal kuul.

Rohkem turiste kui eelmise aasta juunis saabus Rootsist, Suurbritanniast ja Prantsusmaalt, samas vähem turiste saabus Leedust, Ameerika Ühendriikidest ja Itaaliast.

155 000 turisti ehk kaks kolmandikku majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 11 protsenti ja seitse protsenti majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Saare maakonna majutusettevõtetes peatus neli ja Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes kolm protsenti välisturistidest.

Kolmveerand välisturistidest olid puhkusereisil ja 18 protsenti tööreisil.

36 protsenti majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Nendest kaks kolmandikku olid puhkusereisil ja viiendik tööreisil. Harju maakonnas peatus 24, Pärnu maakonnas 14, Tartu maakonnas 11, Ida-Viru maakonnas 9 ning Saare maakonnas 8 protsenti majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Juunis pakkus külastajatele teenust 1340 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 23 000 tuba ja 56 000 voodikohta. Eelmise aasta juuniga võrreldes lisandus 49 majutusettevõtet ligi tuhande toa ja 2500 voodikohaga. Täidetud oli 51 protsenti tubadest ja 41 protsenti voodikohtadest.

Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 39 eurot, mis oli nelja euro võrra kallim kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 48 eurot, Pärnu maakonnas 36 eurot, Tartu maakonnas 33 eurot, Saare maakonnas 28 eurot ja Ida-Viru maakonnas 27 eurot.

Toimetaja: Merilin Pärli



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: