Eesti külakogukonnad andsid maapäeval peaministrile üle manifesti
Eesti külakogukonnad andsid pühapäeval Eesti Külade Maapäeval peaminister Jüri Ratasele üle 11 punktist koosneva manifesti. Lisaks haldusreformi ja kogukondade rahastamisega seotud probleemidele tunnevad külakogukonnad muret ka selle pärast, et maaelu arendamisel tervikuna puudub riigi tasandil vastutaja.
Kuigi põllumajandusministeeriumist sai nime poolest maaeluministeerium juba kaks aastat tagasi, leiavad külakogukonnad, et ministeerium tegeleb endiselt vaid põllumajandusega. Maaelu teised valdkonnad, näiteks keskkonnaprobleemid või ettevõtlusküsimused. on teiste ministeeriumite vahel hajusalt ära jagatud ja maaelu arengu eest tervikuna ei vastuta sisuliselt keegi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
See mure pandi esimese punktina kirja ka valitsusele üle antud manifesti.
"Me väga hea meelega soovime riigile olla partner, aga küsimus, et kellega me siis seda põhiläbirääkimist teeme, ja kas see, mida me ühe või teise ministeeriumiga kokku lepime, kandub ka teiste ministeeriumite tegevustesse. Meil ei ole mõtet ehitada silotorne, vaid meil on ju mõistlik vaadata seda maaelu ikkagi tervikuna," selgitas külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.
Kogukonnad tõid välja, et kuigi kohalike omavalitsustega on külakogukondade side tugev, siis riigini ikkagi ei jõuta. Maaeluminister Tarmo Tamm näeb võimaliku lahendusena ministeeriumite liitmist.
"See killustumine ei ole üldse hea ja ma pigem liidaks ministeeriumid kokku, näiteks keskkonnaministeeriumi ja maaeluministeeriumi, et mets ja maa kuuluks ühe ministeeriumi alla," märkis maaeluminister Tamm.
"Ma pigem arvan seda, et siin on vaja konkreetsed vastutusvaldkonnad panna. Selle poolt ma olen väga, et maaelu ja kodukandi küsimuse eest on tõesti selline üks uks, kuhu koputada kõige paremas mõttes. See, et me hakkame nüüd ministeeriume kokku panema, nii lennukalt ma hetkel ei mõtleks," kommenteeris omakorda peaminister Ratas.
Külade esindajad tõid manifestis ühe suurema murekohana välja ka haldusreformi ja selle võimalikud tagajärjed.
"Need vallad, mis ühinevad lähevad liiga suureks, et ei jõuta tegeleda sellega. Info, mida läheb vaja, see ei jõua õigesse kohta, sest et liiga suured külad on koos," lausus Himmaste küla aktivist Garry Murumets.
Sellega seoses soovivad külakogukonnad uuesti üle vaadata ka maaelu arengukava, et maapiirkonna mõiste uuesti defineerida.
"Meil on äärealad, meil on linnalähedased alad, lähikülad. Nendel kõigil on Eestis täna juba väga erinevad vajadused ja me ei saa neid ühte moodi enam käsitleda," rõhutas külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.
Peaministri sõnul jõuab külakogukondade manifest valitsuskabineti lauale lähikuudel.
Maapäeva puhul tegid avalduse ka president Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas.
Toimetaja: Laur Viirand