Eesti külakogukonnad andsid maapäeval peaministrile üle manifesti ({{commentsTotal}})

Eesti külakogukonnad andsid pühapäeval Eesti Külade Maapäeval peaminister Jüri Ratasele üle 11 punktist koosneva manifesti. Lisaks haldusreformi ja kogukondade rahastamisega seotud probleemidele tunnevad külakogukonnad muret ka selle pärast, et maaelu arendamisel tervikuna puudub riigi tasandil vastutaja.

Kuigi põllumajandusministeeriumist sai nime poolest maaeluministeerium juba kaks aastat tagasi, leiavad külakogukonnad, et ministeerium tegeleb endiselt vaid põllumajandusega. Maaelu teised valdkonnad, näiteks keskkonnaprobleemid või ettevõtlusküsimused. on teiste ministeeriumite vahel hajusalt ära jagatud ja maaelu arengu eest tervikuna ei vastuta sisuliselt keegi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

See mure pandi esimese punktina kirja ka valitsusele üle antud manifesti.

"Me väga hea meelega soovime riigile olla partner, aga küsimus, et kellega me siis seda põhiläbirääkimist teeme, ja kas see, mida me ühe või teise ministeeriumiga kokku lepime, kandub ka teiste ministeeriumite tegevustesse. Meil ei ole mõtet ehitada silotorne, vaid meil on ju mõistlik vaadata seda maaelu ikkagi tervikuna," selgitas külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

Kogukonnad tõid välja, et kuigi kohalike omavalitsustega on külakogukondade side tugev, siis riigini ikkagi ei jõuta. Maaeluminister Tarmo Tamm näeb võimaliku lahendusena ministeeriumite liitmist.

"See killustumine ei ole üldse hea ja ma pigem liidaks ministeeriumid kokku, näiteks keskkonnaministeeriumi ja maaeluministeeriumi, et mets ja maa kuuluks ühe ministeeriumi alla," märkis maaeluminister Tamm.

"Ma pigem arvan seda, et siin on vaja konkreetsed vastutusvaldkonnad panna. Selle poolt ma olen väga, et maaelu ja kodukandi küsimuse eest on tõesti selline üks uks, kuhu koputada kõige paremas mõttes. See, et me hakkame nüüd ministeeriume kokku panema, nii lennukalt ma hetkel ei mõtleks," kommenteeris omakorda peaminister Ratas.

Külade esindajad tõid manifestis ühe suurema murekohana välja ka haldusreformi ja selle võimalikud tagajärjed.

"Need vallad, mis ühinevad lähevad liiga suureks, et ei jõuta tegeleda sellega. Info, mida läheb vaja, see ei jõua õigesse kohta, sest et liiga suured külad on koos," lausus Himmaste küla aktivist Garry Murumets.

Sellega seoses soovivad külakogukonnad uuesti üle vaadata ka maaelu arengukava, et maapiirkonna mõiste uuesti defineerida.

"Meil on äärealad, meil on linnalähedased alad, lähikülad. Nendel kõigil on Eestis täna juba väga erinevad vajadused ja me ei saa neid ühte moodi enam käsitleda," rõhutas külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

Peaministri sõnul jõuab külakogukondade manifest valitsuskabineti lauale lähikuudel.

Maapäeva puhul tegid avalduse ka president Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas.

Toimetaja: Laur Viirand



Reformierakonna kontor.

Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: