Josing: Eesti hinnatõus on üks kõrgemaid Euroopas ({{commentsTotal}})

Marje Josing
Marje Josing Autor/allikas: ERR

Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et Eesti hinnatõus on üks kõrgemaid Euroopas, kuid samas tuleb arvestada, et alles mullu oli piimatoodete maksumus allpool normaalset taset ja seega oli aastatagune võrdlusbaas väga madal. Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron märkis samuti, et tõusu taga on hiljutine sügav kriis piimasektoris.

Statistikaamet teatas esmaspäeval, et tarbijahinnad kasvasid aastatagusega võrreldes 3,6 protsenti ning kõige enam mõjutas seda toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine.

Marje Josing rääkis ERRile, et arvestada tuleb seda, millise baasi pealt hinnatõus tuleb.

"Hinnad on praegu tõusnud võrreldes eelmise aastaga. Ja eelmise aasta suvel olid piimatooted tarbija jaoks tõesti hästi odavad. Inimese mälu on lühike ja me ei mäleta, kuivõrd hädas olid Eesti põllumehed ja tööstused aasta tagasi. Maailmaturu hinnad olid väga all ja ka Eestis olid jaehinnad nii piima- kui natuke lihatoodetele allpool normaalset taset," sõnas ta.

"Nii et kui vaatame praegust hinnatõusu, siis need hinnad iseenesest ei ole midagi erakordset, need on olnud sellel tasemel näiteks aastal 2011 või 2012 või ka 2007, kus hinnad olid kallimad," lisas Josing.

Ka Tiina Saron põllumajandus-kaubanduskojast tõi esile varasema kriisi mõju nüüdsele hinnakasvule.

"Teatavasti paar aastat tagasi, aastatel 2014-2015 ja isegi 2016 valitses sügav kriis meie sektoris ja see ei piirnenud ju ainult Eestiga, vaid terve Euroopa Liidu ja isegi maailmaturu hinnad olid väga tugevas languses. See avaldas eelkõige mõju toorpiimatootjatele ehk piimahinnad olid äärmiselt madalad, madalamad kui tootmiskulud. Selles mõttes see toorpiima hinnatõus on avaldanud otsest mõju ka toodete hinnatõusule, mis on igati loogiline," nentis Saron.

Baltimaades kõiguvad hinnad rohkem kui vanas Euroopas

Hinnatõusu veab üheltpoolt sisendihindade tõus - kallimaks on läinud meil ka mootorikütus, palgad on kõrgemad ning palgakasv veab alati ka hindu kaasa. Teine pool, mis Marje Josingu sõnul oma osa mängib, on administratiivsed meetmed ehk aktsiiside tõus.

Toidukaupade hinnad kasvavad konjunktuuriinstituudi juhi sõnul kogu Euroopas, kuid uuemaid ja vanemaid Euroopa Liidu riike eristab see, et näiteks Prantsusmaal, Saksamaal või Itaalias on jaehindade kõikuvus ehk tõusud ja langused suhteliselt väiksemad kui näiteks Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.

"Siin on jaehinnad palju volatiilsemad - langevad ja tõusevad kiiremini ja eks põhjus on ka osalt see, et oleme väga palju siseturule suunatud oma toidutööstusega. Kui on olemas rohkem ekspordikanaleid ja -turge, on tööstustel ka rohkem väljundeid. Aga meie kempleme omavahel hästi palju siseturul ja see tähendab seda, et kui on mingid probleemid, ülepakkumine, siis hinnad väga kiiresti langevad," märkis ta.

"Nii et Eestis kipub jaehindade volatiilsus olema suurem ja kui praegu vaatame, siis ka Eesti hinnatõusud on ühed kõrgemad Euroopas. Aga teiseltpoolt, kui vaatame, selliseid palgatõuse nagu Eestis ka Euroopas sageli ei kohta, nii et need kaks asja on seotud," nentis Josing.

Tootjad on hinnatõusuga rahul

Tiina Saroni kinnitusel on hinnatõus tootjatele hea uudis, sest nende käekäik sõltub otseselt sellest, kui hea hinnaga suudetakse oma toodangut realiseerida.

"Kui see ei osutu kasumlikuks ehk tuleb tootmisele peale maksta, siis on loomulik, et inimesed lõpetavad sektoris ja see ei ole kellegi huvides. Nii et toorpiima ja piimatoodete hinnatõus on olulised Eesti majandusele tervikuna," lausus ta.

Tulevikku prognoosida on Saroni sõnul keeruline, sest põllumajandusturge iseloomustab see, et palju on igasuguseid kõrvalmõjutusi, näiteks ilmastikutingimused või loomahaigused.

"Nii et suhteliselt keeruline on ette arvata täpselt, millal järgmine muutus tuleb. Küll aga tervikuna, maailma mastaabis on toidupuudus endiselt olemas ja mingit drastilist toiduhindade langust mina küll ei julgeks prognoosida," nentis põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige.

Eestis puudub säästukett

Hiljutises õlle hindade võrdluses ilmnes, et Eestis on kaupluste juurdehindlus tunduvalt suurem kui naaberriigis Lätis. Marje Josing ütles toidu juurdehindlusest rääkides, et discounter-tüüpi kauplustes nagu näiteks Saksamaa ketid Lidl või Aldi on juurdehindlused väiksemad kui Eestis ning meil on praegu mõnes mõttes vaba nišš seal, kus enne oli Säästumarket.

"Tegelikult discounter-kauplusetüüp Eestis praegu puudub, nii et kui Lidl nüüd tuleb, on tal päris hea positsioon Eestis," sõnas ta.

Josing lisas, et Saksa Aldis või Lidlis on toiduhinnad umbes samas suurusjärgus kui Eestis, Poolas aga tunduvalt odavamad. Kui aga vaadata Saksamaa palku, siis need on Eesti omadest märksa kõrgemad, seega kipuvad hinnad meie poodides siinse ostujõu kohta võib-olla kõrged olema.

Seda kinnitas ka Swedbanki teade, mille kohaselt on tarbimise kasv aeglustunud.

Toimetaja: Karin Koppel



Reformierakonna kontor.

Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: