Josing: Eesti hinnatõus on üks kõrgemaid Euroopas ({{commentsTotal}})

Marje Josing
Marje Josing Autor/allikas: ERR

Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et Eesti hinnatõus on üks kõrgemaid Euroopas, kuid samas tuleb arvestada, et alles mullu oli piimatoodete maksumus allpool normaalset taset ja seega oli aastatagune võrdlusbaas väga madal. Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron märkis samuti, et tõusu taga on hiljutine sügav kriis piimasektoris.

Statistikaamet teatas esmaspäeval, et tarbijahinnad kasvasid aastatagusega võrreldes 3,6 protsenti ning kõige enam mõjutas seda toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine.

Marje Josing rääkis ERRile, et arvestada tuleb seda, millise baasi pealt hinnatõus tuleb.

"Hinnad on praegu tõusnud võrreldes eelmise aastaga. Ja eelmise aasta suvel olid piimatooted tarbija jaoks tõesti hästi odavad. Inimese mälu on lühike ja me ei mäleta, kuivõrd hädas olid Eesti põllumehed ja tööstused aasta tagasi. Maailmaturu hinnad olid väga all ja ka Eestis olid jaehinnad nii piima- kui natuke lihatoodetele allpool normaalset taset," sõnas ta.

"Nii et kui vaatame praegust hinnatõusu, siis need hinnad iseenesest ei ole midagi erakordset, need on olnud sellel tasemel näiteks aastal 2011 või 2012 või ka 2007, kus hinnad olid kallimad," lisas Josing.

Ka Tiina Saron põllumajandus-kaubanduskojast tõi esile varasema kriisi mõju nüüdsele hinnakasvule.

"Teatavasti paar aastat tagasi, aastatel 2014-2015 ja isegi 2016 valitses sügav kriis meie sektoris ja see ei piirnenud ju ainult Eestiga, vaid terve Euroopa Liidu ja isegi maailmaturu hinnad olid väga tugevas languses. See avaldas eelkõige mõju toorpiimatootjatele ehk piimahinnad olid äärmiselt madalad, madalamad kui tootmiskulud. Selles mõttes see toorpiima hinnatõus on avaldanud otsest mõju ka toodete hinnatõusule, mis on igati loogiline," nentis Saron.

Baltimaades kõiguvad hinnad rohkem kui vanas Euroopas

Hinnatõusu veab üheltpoolt sisendihindade tõus - kallimaks on läinud meil ka mootorikütus, palgad on kõrgemad ning palgakasv veab alati ka hindu kaasa. Teine pool, mis Marje Josingu sõnul oma osa mängib, on administratiivsed meetmed ehk aktsiiside tõus.

Toidukaupade hinnad kasvavad konjunktuuriinstituudi juhi sõnul kogu Euroopas, kuid uuemaid ja vanemaid Euroopa Liidu riike eristab see, et näiteks Prantsusmaal, Saksamaal või Itaalias on jaehindade kõikuvus ehk tõusud ja langused suhteliselt väiksemad kui näiteks Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas.

"Siin on jaehinnad palju volatiilsemad - langevad ja tõusevad kiiremini ja eks põhjus on ka osalt see, et oleme väga palju siseturule suunatud oma toidutööstusega. Kui on olemas rohkem ekspordikanaleid ja -turge, on tööstustel ka rohkem väljundeid. Aga meie kempleme omavahel hästi palju siseturul ja see tähendab seda, et kui on mingid probleemid, ülepakkumine, siis hinnad väga kiiresti langevad," märkis ta.

"Nii et Eestis kipub jaehindade volatiilsus olema suurem ja kui praegu vaatame, siis ka Eesti hinnatõusud on ühed kõrgemad Euroopas. Aga teiseltpoolt, kui vaatame, selliseid palgatõuse nagu Eestis ka Euroopas sageli ei kohta, nii et need kaks asja on seotud," nentis Josing.

Tootjad on hinnatõusuga rahul

Tiina Saroni kinnitusel on hinnatõus tootjatele hea uudis, sest nende käekäik sõltub otseselt sellest, kui hea hinnaga suudetakse oma toodangut realiseerida.

"Kui see ei osutu kasumlikuks ehk tuleb tootmisele peale maksta, siis on loomulik, et inimesed lõpetavad sektoris ja see ei ole kellegi huvides. Nii et toorpiima ja piimatoodete hinnatõus on olulised Eesti majandusele tervikuna," lausus ta.

Tulevikku prognoosida on Saroni sõnul keeruline, sest põllumajandusturge iseloomustab see, et palju on igasuguseid kõrvalmõjutusi, näiteks ilmastikutingimused või loomahaigused.

"Nii et suhteliselt keeruline on ette arvata täpselt, millal järgmine muutus tuleb. Küll aga tervikuna, maailma mastaabis on toidupuudus endiselt olemas ja mingit drastilist toiduhindade langust mina küll ei julgeks prognoosida," nentis põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige.

Eestis puudub säästukett

Hiljutises õlle hindade võrdluses ilmnes, et Eestis on kaupluste juurdehindlus tunduvalt suurem kui naaberriigis Lätis. Marje Josing ütles toidu juurdehindlusest rääkides, et discounter-tüüpi kauplustes nagu näiteks Saksamaa ketid Lidl või Aldi on juurdehindlused väiksemad kui Eestis ning meil on praegu mõnes mõttes vaba nišš seal, kus enne oli Säästumarket.

"Tegelikult discounter-kauplusetüüp Eestis praegu puudub, nii et kui Lidl nüüd tuleb, on tal päris hea positsioon Eestis," sõnas ta.

Josing lisas, et Saksa Aldis või Lidlis on toiduhinnad umbes samas suurusjärgus kui Eestis, Poolas aga tunduvalt odavamad. Kui aga vaadata Saksamaa palku, siis need on Eesti omadest märksa kõrgemad, seega kipuvad hinnad meie poodides siinse ostujõu kohta võib-olla kõrged olema.

Seda kinnitas ka Swedbanki teade, mille kohaselt on tarbimise kasv aeglustunud.

Toimetaja: Karin Koppel



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.