Rain Kooli: kreatsionist presidendiks? ({{commentsTotal}})

Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja.
Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Ühe pesueht kreatsionisti tõusmine presidendikandidaatide hulka on juba jõudnud Soomes käivitada arutelu selle üle, kas ja miks peaks vabariigi president järgima üldist teaduslikku maailmakäsitust ning kui metafoorlikult peaks lõpuks suhtuma religioossetesse uskumustesse, mida ka protestantlike kirikute usutunnistused siiski ohtralt sisaldavad. Tasuks selle üle mõelda meilgi, leiab Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Öeldes kõva häälega välja, et olen agnostik, kuulen aeg-ajalt ikka väidet, et agnostitsism – lihtsalt öeldes arusaam, et usulise, metafüüsilise ja üleloomuliku tõepära või väärust pole olemuslikult võimalik teada ega tõestada – on lihtne, laisk valik.

Agnostik justkui vältivat rasket seisukohavõttu näiteks jumala olemasolu kohta ja muudes religioossetes küsimustes, jäädes mugavalt hõljuma uskliku inimese usu ja ateisti eituse vahelisse demilitariseeritud alasse.

Loomulikult ei saa ma sellest väitest aru. Minu jaoks on agnostitsism väga ratsionaalne lähenemine. Usuline ja üleloomulik vajavadki just sellepärast uskumist, et käegakatsutavalt tõendada pole neid võimalik. Samas pole käegakatsutavalt võimalik tõendada ka vastupidist, sest kui usuline ja üleloomulik oleksid teatavad ja tõestatavad, lakkaksid nad ju olemast usuline ja üleloomulik ning muutuksid teaduslikeks.

Suhtumises usulisse ja üleloomulikku on agnostitsism on minu jaoks seega lihtsalt raudselt loogiline valik – teada ja tõestada on võimalik vaid seda, mis pole usuline või üleloomulik, seega pole usulist või üleloomulikku võimalik teada ega tõestada.

Samas on terve rida konkreetseid religioosseid väiteid, mis lähevad vastuollu inimkonna teaduslike saavutuste ja uuringutega ning nendesse suhtumisel pole enam agnostitsismil kohta. Näiteks usk maailma hiljutisse loomisse jumala poolt vastandina teaduslikule arusaamale sadade miljonite aastate pikkusest evolutsioonist.

Läinud reedest alates on siinne maailmakant huvitavas olukorras. Meist mitte väga kaugel, alla 100 kilomeetri kaugusel Helsingis kuulutati Soome järgmise aasta presidendivalimiste üheks kandidaadiks inimene, kes on veendunud kreatsionist. Põlissoomlaste vastasetatud presidendikandidaat, erakonna 1. aseesimees Laura Huhtasaari usub oma sõnul, et inimene pole arenenud ahvist ning et maailm koos kogu elusloodusega pole arenenud evolutsiooni käigus, vaid on ühe ropsuga jumala loodud.

Lõviosa luterlastest nii seal- kui siinpool Soome lahte kirjutavad küll alla luterlikule usutunnistusele, kuhu kuulub ka jumal kui maailma looja, kuid kombineerivad seda siiski teadusliku evolutsioonikäsitusega. Neid, kes tõemeeli usuvad, et maailma tõesti ongi vaid tuhandeid aastaid vana ning dinosaurused jagasid enne suurt veeuputust koos inimestega maailma, on siiski murdosa kõigist siinkandis elavatest kristlastest.

Ühe pesueht kreatsionisti tõusmine presidendikandidaatide hulka on juba jõudnud Soomes käivitada arutelu selle üle, kas ja miks peaks vabariigi president järgima üldist teaduslikku maailmakäsitust ning kui metafoorlikult peaks ikkagi suhtuma religioossetesse uskumustesse, mida ka protestantlike kirikute usutunnistused siiski ohtralt sisaldavad.

Tasuks selle üle mõelda meilgi. Kes teab, millise uskumuse suure maailma tuuled siia Maarjamaale veel kohale puhuvad. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: