Rain Kooli: kreatsionist presidendiks? ({{commentsTotal}})

Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja.
Rain Kooli on ERRi arvamustoimetaja. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Ühe pesueht kreatsionisti tõusmine presidendikandidaatide hulka on juba jõudnud Soomes käivitada arutelu selle üle, kas ja miks peaks vabariigi president järgima üldist teaduslikku maailmakäsitust ning kui metafoorlikult peaks lõpuks suhtuma religioossetesse uskumustesse, mida ka protestantlike kirikute usutunnistused siiski ohtralt sisaldavad. Tasuks selle üle mõelda meilgi, leiab Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Öeldes kõva häälega välja, et olen agnostik, kuulen aeg-ajalt ikka väidet, et agnostitsism – lihtsalt öeldes arusaam, et usulise, metafüüsilise ja üleloomuliku tõepära või väärust pole olemuslikult võimalik teada ega tõestada – on lihtne, laisk valik.

Agnostik justkui vältivat rasket seisukohavõttu näiteks jumala olemasolu kohta ja muudes religioossetes küsimustes, jäädes mugavalt hõljuma uskliku inimese usu ja ateisti eituse vahelisse demilitariseeritud alasse.

Loomulikult ei saa ma sellest väitest aru. Minu jaoks on agnostitsism väga ratsionaalne lähenemine. Usuline ja üleloomulik vajavadki just sellepärast uskumist, et käegakatsutavalt tõendada pole neid võimalik. Samas pole käegakatsutavalt võimalik tõendada ka vastupidist, sest kui usuline ja üleloomulik oleksid teatavad ja tõestatavad, lakkaksid nad ju olemast usuline ja üleloomulik ning muutuksid teaduslikeks.

Suhtumises usulisse ja üleloomulikku on agnostitsism on minu jaoks seega lihtsalt raudselt loogiline valik – teada ja tõestada on võimalik vaid seda, mis pole usuline või üleloomulik, seega pole usulist või üleloomulikku võimalik teada ega tõestada.

Samas on terve rida konkreetseid religioosseid väiteid, mis lähevad vastuollu inimkonna teaduslike saavutuste ja uuringutega ning nendesse suhtumisel pole enam agnostitsismil kohta. Näiteks usk maailma hiljutisse loomisse jumala poolt vastandina teaduslikule arusaamale sadade miljonite aastate pikkusest evolutsioonist.

Läinud reedest alates on siinne maailmakant huvitavas olukorras. Meist mitte väga kaugel, alla 100 kilomeetri kaugusel Helsingis kuulutati Soome järgmise aasta presidendivalimiste üheks kandidaadiks inimene, kes on veendunud kreatsionist. Põlissoomlaste vastasetatud presidendikandidaat, erakonna 1. aseesimees Laura Huhtasaari usub oma sõnul, et inimene pole arenenud ahvist ning et maailm koos kogu elusloodusega pole arenenud evolutsiooni käigus, vaid on ühe ropsuga jumala loodud.

Lõviosa luterlastest nii seal- kui siinpool Soome lahte kirjutavad küll alla luterlikule usutunnistusele, kuhu kuulub ka jumal kui maailma looja, kuid kombineerivad seda siiski teadusliku evolutsioonikäsitusega. Neid, kes tõemeeli usuvad, et maailma tõesti ongi vaid tuhandeid aastaid vana ning dinosaurused jagasid enne suurt veeuputust koos inimestega maailma, on siiski murdosa kõigist siinkandis elavatest kristlastest.

Ühe pesueht kreatsionisti tõusmine presidendikandidaatide hulka on juba jõudnud Soomes käivitada arutelu selle üle, kas ja miks peaks vabariigi president järgima üldist teaduslikku maailmakäsitust ning kui metafoorlikult peaks ikkagi suhtuma religioossetesse uskumustesse, mida ka protestantlike kirikute usutunnistused siiski ohtralt sisaldavad.

Tasuks selle üle mõelda meilgi. Kes teab, millise uskumuse suure maailma tuuled siia Maarjamaale veel kohale puhuvad. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.