Elering pole Estlinki konverterjaama rikke eest kompensatsiooni saanud ({{commentsTotal}})

Riiklik infrastruktuurifirma Elering ei ole 2015. aasta Estlinki Püssi konverterjaama rikke eest kompensatsiooni saanud; konverteri ehitaja Siemens peab lepingujärgselt tagama Estlink 2 töökindluse 95 protsendil aasta tundidest, kuid tähtaeg algas alles peale riket.

"Elering ei ole konverterjaama ehitajalt kompensatsiooni saanud, töökindluse 95 protsendi nõuet mõõdetakse kolme aasta pikkusel perioodil," ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster BNS-ile. "Periood algas pärast 2015. aasta aprilli-mai katkestust. Kui periood läbi saab, siis selgub, kas 95 protsendi töökindluse nõue on täidetud või mitte."

2015. aasta aprilli lõpus alanud 18-päevase rikke tõttu Estlink 2 Püssi konverterjaamas oli Eesti-Soome suunal kättesaadav 358 megavatti võimsust 1016 megavati asemel ning Soome-Eesti suunal 342 megavatti 1000 megavati asemel. Katkestus tõi elektritarbijatele BNS-i hinnangul kuni 3,6 miljoni eurose lisakulu. Konverterjaama rikke tõttu oli Estlink 2 töökindlus häiritud umbes viiel protsendil kalendriaasta tundidest.

Kösteri sõnul oli Püssi konverterjaama ehitajal algses lepingus sees võimalus kolmeaastane periood uuesti käivitada. "Kui alguses on sissetöötamisprobleemid, siis tal on õigus öelda, et me [töökindluse nõuet] ei mõõda. [Siemensil] oli õigus öelda, et alustame perioodi pärast seda kuuajalist riket," ütles Köster, kelle sõnul ei saa Elering kokkuleppe kohaselt avaldada täpset kuupäeva, millal Siemens kolmeaastast perioodi uuesti alustas.

"Ühenduse rikete korral pole Eleringil ega konverterjaama ehitajal või hooldajal kohustust kompensatsiooni maksta turuosalistele ega tarbijatele. Selles osas on Eestis regulatsioon samasugune kui teistes riikides," ütles Köster.

Eesti-Soome merealuse alalisvooluühenduse Estlink 2 Püssi konverterjaama ehitas Siemens AG ja Siemens OY konsortsium, mille kohaselt peab ehitaja tagama Estlink 2 töökindluse piiranguteta elektrituru toimimiseks vähemalt 95 protsendil aasta tundidest. Möödunud aasta oktoobris sõlmis Elering Siemensi kontserniga lepingu sama alajaama hoolduseks.

Leping hõlmab plaanilist hooldust, plaanivälist hooldust ehk rikete likvideerimist, avariivalmisolekut ning seadmete tootjatehase telefonituge. Tehnoloogilistest seadmetest käsitleb leping vahelduvvoolu ja alalisvoolu jaotlaid, trafosid, muundurit, mõõte-, kaitse- ning juhtimisüsteeme, omatarbesüsteeme ning jahutussüsteemi.

Leping sõlmiti 2016. aasta oktoobris viieks aastaks võimalusega seda veel kolme aasta võrra pikendada, plaaniliste tegevuste eeldatav maksumus ulatub kaheksa-aastasel perioodil eeldatavalt 4,3 miljoni euroni.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: