Tallinna linnapeakandidaadid | eduka integratsiooni võti peitub lasteaias
Kõik kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad ja ERR.ee veebistuudios esinenud Tallinna linnapeakandidaadid leiavad, et venekeelsete elanike lõimumise aluseks on eestikeelne lasteaiaharidus. Teisalt, kui näiteks Martin Helme (EKRE) kaotaks järgmise nelja aastaga kõik muukeelsed lasteaiad, siis Keskerakonna meerikandidaat Taavi Aas leiab, et lapsed peaksid saama selgeks ka oma emakeele.
Reformierakonna esinumber Kristen Michal märkis, et lasteaedade hariduse eestikeelseks muutmist toetab üle 70 protsendi venekeelsetest lastevanematest. Seega tema hinnangul on kõik eeldused Tallinna lasteaedades keelereformiks olemas ning Michal kinnitas, et sellest võidaks nii ühiskond kui ka majandus.
Raivo Aeg IRL-ist aga nii optimistlik pole. Aeg on küll kindel, et järgmise nelja aasta jooksul suureneb eestikeelsete lasteaedade hulk pealinnas, kuid ta ei soovinud garanteerida, et need tema ametiajal täielikult kaoksid. Samas rõhutas Aeg, et pikemas perspektiivis on keelereform möödapääsmatu.
SDE kandidaat Rainer Vakra märkis, et sporti ei tohiks integratsiooni tööriistana alahinnata. Sestap leidis Vakra, et sotsiaaldemokraatide riiklikul tasemel algatatud huvitegevuse toetus, millest Tallinna noorteni jõuab miljon eurot, aitab märkimisväärselt kaasa lõimumisele.
EKRE linnapeakandidaat Martin Helme toonitas, et ametisse saades kaotab ta kindlasti kakskeelsed lasteaiad. Ta lisas, et Tallinna linnameedia on aastaid süvendanud segregatsiooni Eesti ja Vene kogukonna vahel rääkides erinevatele sihtgruppidele erinevat juttu. Olukorda pole Helme hinnangul parandanud ka ETV+ loomine. Sestap leiab EKRE kandidaat, et meedia õige rakendamine aitaks lõimumisprobleemi paremini lahendada.
Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas, aga ei leia, et mitmekeelne asjaajamine kahjustaks Eesti huve. Aas arvates peaks igal linnakodanikul jääma võimalus ajada asju oma emakeeles. Sestap leiab Keskerakonna kandidaat, et lasteaedade eestikeelseks muutmine ei peaks olema eesmärk, vaid eestikeelse hariduse kõrval peab säilima ka võimalus omandada alusharidus emakeeles.
Toimetaja: Allan Rajavee