Tallinna linnapeakandidaadid | eduka integratsiooni võti peitub lasteaias ({{commentsTotal}})

Kõik kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad ja ERR.ee veebistuudios esinenud Tallinna linnapeakandidaadid leiavad, et venekeelsete elanike lõimumise aluseks on eestikeelne lasteaiaharidus. Teisalt, kui näiteks Martin Helme (EKRE) kaotaks järgmise nelja aastaga kõik muukeelsed lasteaiad, siis Keskerakonna meerikandidaat Taavi Aas leiab, et lapsed peaksid saama selgeks ka oma emakeele. 

Reformierakonna esinumber Kristen Michal märkis, et lasteaedade hariduse eestikeelseks muutmist toetab üle 70 protsendi venekeelsetest lastevanematest. Seega tema hinnangul on kõik eeldused Tallinna lasteaedades keelereformiks olemas ning Michal kinnitas, et sellest võidaks nii ühiskond kui ka majandus. 

Raivo Aeg IRL-ist aga nii optimistlik pole. Aeg on küll kindel, et järgmise nelja aasta jooksul suureneb eestikeelsete lasteaedade hulk pealinnas, kuid ta ei soovinud garanteerida, et need tema ametiajal täielikult kaoksid. Samas rõhutas Aeg, et pikemas perspektiivis on keelereform möödapääsmatu.

SDE kandidaat Rainer Vakra märkis, et sporti ei tohiks integratsiooni tööriistana alahinnata. Sestap leidis Vakra, et sotsiaaldemokraatide riiklikul tasemel algatatud huvitegevuse toetus, millest Tallinna noorteni jõuab miljon eurot, aitab märkimisväärselt kaasa lõimumisele. 

EKRE linnapeakandidaat Martin Helme toonitas, et ametisse saades kaotab ta kindlasti kakskeelsed lasteaiad. Ta lisas, et Tallinna linnameedia on aastaid süvendanud segregatsiooni Eesti ja Vene kogukonna vahel rääkides erinevatele sihtgruppidele erinevat juttu. Olukorda pole Helme hinnangul parandanud ka ETV+ loomine. Sestap leiab EKRE kandidaat, et meedia õige rakendamine aitaks lõimumisprobleemi paremini lahendada. 

Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas, aga ei leia, et mitmekeelne asjaajamine kahjustaks Eesti huve. Aas arvates peaks igal linnakodanikul jääma võimalus ajada asju oma emakeeles. Sestap leiab Keskerakonna kandidaat, et lasteaedade eestikeelseks muutmine ei peaks olema eesmärk, vaid eestikeelse hariduse kõrval peab säilima ka võimalus omandada alusharidus emakeeles. 

Toimetaja: Allan Rajavee



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: