Viktor Trasberg: pereettevõtlus on elustiil, mitte arengu tagatis ({{commentsTotal}})

Viktor Trasberg on Tartu ülikooli majandusteaduskonna dotsent.
Viktor Trasberg on Tartu ülikooli majandusteaduskonna dotsent. Autor/allikas: erakogu

Mõni aeg tagasi kirjutas advokaat Aare Tark Postimehes arvamusloo pereettevõttest kui teatud tüüpi äritegevuse vormist, mille väärtusmaailm võiks sobida eestlase olemusega. Pereettevõte eesmärk peaks olema põlvkonnaülene ja kestlik elukvaliteedi kasv.

Kuid väide, et just pereettevõte täidaks neid eesmärke paremini kui näiteks aktsiaselts või osaühing, ei olnud väga veenev. Ka toodud näited nii Eesti kui ka maailma pereettevõtetest on kahjuks ebaõnnestunud ja kontekstist välja rebitud.

Aga teema on kindlasti oluline laiemas raamistikus, milleks on meie majanduse üldine areng ja struktuurimuutused. Sellega seonduvad otseselt ka arutelud tööturu suuremast avamisest väljastpoolt Euroopa Liitu tulevatele töötajatele ja riigi rollist majanduse suunamisel.

Olen seisukohal, et Eesti jaoks ei ole oluline mitte ettevõtluse konkreetne vorm, vaid ettevõtluse sisu – ehk mida ja kuidas tehakse. Küsimus on konkurentsivõimelise majandusstruktuuri kujundamises, millele peavad vastama ka toimekad ettevõtlusvormid.

Oleme olukorras, kus odavatele ja töömahukatele toodetele-teenustele suunatud tegevus on oma loomuliku lõpuni jõudnud. Oleme saanud rikkamaks ja enesekindlamaks, aga paarkümmend aastat toiminud majandusmudeliga pole enam võimalik edasi minna. Tootmine on kallinenud, turukonkurents on kasvanud. Olemasolev majandusstruktuur ei taga tootlikkuse kasvu ega ühiskonna heaolu suurenemist.

Seega tuleb teha kallimaid asju ja uutmoodi. Dünaamilise majandusega riigis muutuvad ettevõtluse vormid pidevalt ja peaksime soodustama just neid majandustegevuse mudeleid, mis on antud olukorras kõige efektiivsemad.

Aga pereettevõtluse juurde tagasi. Kas pereettevõte kui mudel on midagi sellist, mis võimaldab meil majandusstruktuuri muutusi läbi viia? Arvan, et ei.

Traditsioonilises mõttes võiksime pereettevõtet käsitleda kui väiksemat sorti majandusüksust, kus nii omanikud kui ka juhid ning töötegijad on sama pere liikmed. Akadeemilisemas keeles defineeritakse pereettevõtet mitmeti. Kui pole tegemist börsiettevõttega, peaks ühele perekonnale kuuluma vähemalt 50 protsenti osalusest. Kui on tegemist börsiettevõttega, siis peaks perele kuuluma vähemalt 20-30 protsenti aktsiatest.

Nagu näeme, pole siin midagi tegemist pereliikmete äriühingus töötamise või ettevõtte juhtimisega. Seega pole absoluutselt kohane rääkida USA ärihiidudest nagu Ford Motor Company või Walmart kui traditsioonilisest pereettevõttest. Fordi perekonnale kuulub täna alla 1 protsenti firma aktsiatest, kuigi nende hääleõigus firmas on suurem. Ka Walmarti tuumikpere omab alla poole firmast.

Kuigi mõlemad kompaniid on saanud alguse pereettevõttena, juhitakse neid täna üldise äriloogika, aga mitte abstraktsete pereväärtuste kohaselt. Kusjuures on huvitav, et Ford Motor Company ja Walmarti tegevuspõhimõtted on teineteise täielikult vastandid, kuigi raha on nad mõlemad suutnud toota.

Ford Company tõstis oma töötajate palga eelmise sajandi alguses  oluliselt kõrgemale kui tööstusharu keskmine. Selle taga oli raudne äriloogika: palk peab olema nii kõrge, et töölised oleksid motiveeritud ja  jõuaksid omavalmistatud autosid ka ise osta. Walmarti kaubandusketi äriloogika oli täpselt vastupidine – palgata inimesi kõige madalama töötasuga müüma kõige odavamat Hiina kaupa. Selles tegevuses on seni oldud ka üsna edukad, kuigi neid süüdistatakse palgadiskrimineerimises ja sadade tuhandete USA töökohtade hävitamises. Kas need on perefirmale omased väärtused, millest räägib Aare Tark?

Seega veelkord, ärgem ajagem segamini ühele perele kuuluvaid ettevõtte aktsiad ja osalusi pereettevõtluse kui tegevusvormiga.

Pereettevõtte puudus on vähene innovatsioonivõimekus, sageli madal juhtimise kvaliteet ja piiratud rahalised vahendid. Seega tagavad arengu ja innovatsiooni ikka suuremad majandusüksused koostöös avaliku sektori institutsioonidega.

Kui vaatame maailma kõige võimsamaid tööstusmaid või innovaatilisi väikeriike, siis alati on tegemist riigisektori väga jõulise panustamisega majandusarengusse ja innovatsiooni. Sellega on kaasnenud sageli spetsiifilised tööstuse ja tehnoloogia arendamise programmid, mis eelistavad omamaiseid suurettevõtteid ja ekspordivõimelisi tootmisharusid.

Eesti ettevõtlusorganisatsioonide tegevus näib täna olevat suunatud pigem olemasoleva majandusstruktuuri säilitamisele läbi immigranttööjõu sissetoomise madalapalgalistest riikidest. Samal ajal on ettevõtete arendustegevus ja innovatsiooni tase ebarahuldav.

Kokkuvõttes ei ole meil puudus väike- ega pereettevõtetest. Meil on puudu ettevõtetest, kes suudavad uusi innovaatilisi tooteid luua ja seega ka majandusstruktuuri muuta. Pereettevõtluse näol on Eestis tegemist pigem elustiiliettevõtetega, millel on aga ka kindlasti olemas väärikas koht meie majanduselus. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: