Sotsiaalkomisjon alustab apteekide piirangute vaagimist sügisel ({{commentsTotal}})

Helmen Kütt
Helmen Kütt Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu sotsiaalkomisjon võtab apteekide omandipiirangu küsimuse päevakorda kohe, kui algavad sügishooaja korralised istungid, kinnitas komisjoni esimees Helmen Kütt.

Kütt rääkis ERRile, et teisipäevasel komisjoni istungil arutleti mitmeid teemasid, apteekide küsimusega otsustati aga tegelema hakata sügishooaja alguses ehk istunginädalal, mis algab 11. septembril.

Siis saab komisjon ülevaate sotsiaalministeeriumilt ja kohtub turuosaliste ning patsientide esindajatega. Kütt märkis, et oli ravimiseaduse vastu võtmise ajal ise sotsiaalkaitseminister ja seetõttu sotsiaalkomisjoni selleteemalistel aruteludel ei osalenud.

"Palusin ametnikel võtta välja kõik materjalid, mis tol korral olid laual ja arutelus, siis on taust selge," märkis ta.

Komisjoni juht lisas, et teisipäevasel kohtumisel oldi väga üksmeelsed ning kõik liikmed olid end teemaga kurssi viinud. Oldi nõus, et teema vajab arutamist.

Küti sõnul on Benu apteegiketi omanik Tamro Baltix, kes augusti alguses tegi pöördumise presidendile, riigikogu esimehele ja peaministrile, edastanud nüüdseks pöördumise ka sotsiaalkomisjonile.

"Kindlasti palume selle kohta arvamust ka justiitsministeeriumilt, sest mis puudutab kellegi investeeringuid ja kaitset, siis selles osas on justiitsministeerium pädev andma hinnangut," märkis Kütt.

2015. aastal vastu võetud seaduse kohaselt peab 2020. aastaks olema apteekides suurosalus proviisoril.

Seadusega olid rahul nii Eesti Proviisorite Koda kui Eesti Apteekrite Liit, muudatust kritiseerisid aga teravalt Eesti Apteekide Ühendus ning konkurentsiamet, kes teatas, et sisuliselt tähendab seadusesäte kohustust apteegid proviisoritele sundvõõrandada. Sotsiaalministeerium lubas seepeale alustada riskianalüüsi.

Tamro hinnangul tähendaks uue korra jõustumine üldapteekide osaluste ebaseaduslikku sundvõõrandamist. Pöördumises tõi Tamro Baltix välja, et nende kaudu omab Eestis Benu apteekides osalust Saksamaa Phoenixi kontsern. Selline sundvõõrandamine rikuks aga Eesti ja Saksamaa vahel kehtivat investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut.

Toimetaja: Karin Koppel



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: