Hololei: Euroopa Liit tuli välja infarktieelsest seisundist ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni kõrge ametnik Henrik Hololei ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast", et Euroopa Liit on välja tulnud infarktieelsest seisundist. Sellest räägib tema sõnul kosuv majandus ja eurooplaste usk liidu tulevikku.

"Kui nüüd üritada natuke mõttega mängida, siis infarktieelne seisund on olnud ja on õigel ajal saadud jälile ja on võetud õiged meetmed tarvidusele," vastas Hololei saatejuht Ainar Ruussaare küsimusele, millise diagnoosi ta Euroopa Liidu tervisele paneks.

"Need meetmed, mis on tarvidusele võetud, et [Euroopa Liidu] tervis paremaks läheks on olnud väga edukad," lisas ta.

Hololei sõnul areneb Euroopa majandus täna väga positiivselt. Ta ütles, et Euroopa on viimase kuue kuuga rohkem arenenud kui viimaste aastatega.

"Täna me vaatame, et majanduskasv on hakanud vaikselt tulema, kevadine majandusprognoos oli igal juhul positiivne, ka majandusaktiivsus on jätkuvalt väga suur, Euroopa eksport on samuti kasvanud, Euroopa on jätkuvalt konkurentsivõimeline ka mujal maailmas. Ja migratsioonikriis ei ole täna enam esilehekülgedel, me ei räägi ka finantskriisidest," rääkis Hololei.

Hololei viitas viimasele Eurobaromeetri uuringule, mille järgi on 56 protsenti Euroopa elanikest optimistlikud Euroopa Liidu tuleviku suhtes.

Eesti eesistumise kohta ütles ta, et eesistujamaa peab olema see, kes üritab leida tasakaalu ja kompromisse. See ongi eesistumise ülesanne.

Üldiselt on Hololei sõnul Eesti eesistumisega väga hästi hakkama saanud ja Eestilt oodatakse ka palju.

"Me oleme täna olnud eesistuja veidi rohkem kui kuu aega ja kõik ütlesid, et juba enne kui Eesti alustas, et Eesti teeb igal juhul väga hea eesistumise," lausus ta.

"Üleüldse on teada, et väikeste riikide eesistumised on edukad, suurte omad ei ole, sest neil on nii palju oma huve. Meie tahame siin olla see hea vahendaja. Ma arvan, et me oleme selleks valmis, meie ametkond on väga tubli," sõnas ta.

Hololei kiitis ka Eesti ministrite head esinemist ja tööd, eelkõige Kadri Simsonit, Mailis Repsi ja Jüri Ratast.

Negatiivsena tõi ta esile Toomas Tõniste määramist rahandusministriks vahetult enne eesistumise algust.

"Paraku on meil ka omad nõrgad kohad ja mida mina kuidagi heaks kiita ei saa on see, kui kitsad erakondlikud huvid seatakse kõrgemale riiklikest huvidest. Antud juhul see eesistumine on väga tähtis Eestile kui riigile ja siin on riikliku huvi seisukoht kõige olulisem. Ei ole võimalik, et sa enne seda, kui eesistumine hakkab, vahetad välja ühe kõige olulisema eesistumise jaoks oleva ministri ja asendad inimesega, kelle pädevust ei ole veel reaalselt testitud," oli Hololei kriitiline.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: