Erik Gamzejev: „Meil ei ole seal suurt kedagi“ ({{commentsTotal}})

Kui parteilased teevad riigikogu kõnetoolis suuri sõnu kogu riigi ühtlase arengu tähtsusest, võiks nad hakatuseks näidata eeskuju oma erakonna arendamisega üle Eesti. Tegelikkuses tärkab erakondade huvi kohaliku elu vastu sageli vaid valimiste eel ja see ajendabki kohalikke ärksaid inimesi koonduma pigem valimisliitudesse, tõdeb Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Hämmastav, kui vaevaliselt läheb parlamendierakondadel paljudes kohtades oma nimekirjade koostamine kohalikeks valimisteks. Ülesanne peaks olema justkui lihtsam kui kunagi varem. Linnu ja valdu, kus tuleb valimislahingusse minna, on tänu haldusreformile mitu korda vähem kui eelnevatel kordadel. Olgu pisiparteidega, kuidas on, aga kuue riigikogus esindatud ja maksumaksjate leival oleva erakonna jaoks ei tohiks selles midagi üle jõu käivat olla.

Ometigi on osa parlamendierakondadest paljudes linnades ja valdades valge rätiku ringi visanud veel enne avaraundi tähistava gongi kõlamist. Näiteks Eesti ühes suuremas linnas Narvas osaleb oma lipu all valimistel kaks, heal juhul kolm parlamendierakonda.

Seejuures kõlavad muigama panevalt põhjendused, et valimistel erakonnana osalemata jättes toetatakse demokraatiat, omavalitsuste sõltumatust ja mida iganes veel. Sellise tühisõnalisuse asemel võiks otsekoheselt tunnistada aastate jooksul tegemata tööd. Ei ole püütudki tõsiselt leida oma vaadetele toetajaid, uusi liikmeid ega ehitada üles kohalikku rakukest.

„Meil ei ole ausalt öeldes seal suurt kedagi, kellega valimistele minna. Varem mõned aktivistid olid, aga kes läks Soome, kes elab rohkem Tallinnas,“ tunnistavad nukralt mitme erakonna piirkonnajuhid, kellelt peastaabid nõuavad aru: kus nimekiri on?

Kui parteilased teevad riigikogu kõnetoolist suuri sõnu kogu riigi ühtlase arengu tähtsusest, võiks nad hakatuseks näidata eeskuju oma erakonna arendamisega üle Eesti. Kui isegi sellega hakkama ei saada, mida siis veel terve riigi puhul loota?

Leige huvi erakondade nimekirjades kandideerimise vastu peegeldab tõsiasja, et poliitiline raskuskese on kaldunud viimase nelja aastaga veelgi rohkem Tallinna poole. Vahele on tekkimas sama lai kuristik nagu Eesti jalgpalli meistriliiga praegune seis nelja pealinna ja kõigi ülejäänud klubide vahel, mida ilmestavad sagenevad mängude skoorid 8:0 või 7:1.

Oleks hoolimist kohalikest asjadest rohkem, küllap leiduks ka neid inimesi, kes tahaksid erakonda aktiivselt panustada oma aega, energiat ja head nime. Tegelikult ei ole eriliseks hõiskamiseks põhjust isegi nendel erakondadel, kes on suutnud oma lipule mõnes linnas või vallas sügavamad juured alla kasvatada. Näiteks Keskerakond on küll Ida-Virumaal kõikidest teistest kõvasti populaarsem, kuid see ei tähenda vilgast elu ja mõttevahetust parteikoosolekutel.

Eelmisel nädalal tutvustas Keskerakonna Jõhvi osakond oma valimisprogrammi, vallavanema ja volikogu esimehe kandidaati. Kohal oli ka peaministrist  erakonna esimees. Tegu pidanuks olema kohaliku organisatsiooni tippsündmusega, mis kordub vaid iga nelja aasta järel nagu olümpiamängudele minek. Aga saalis oli vaevu paarkümmend erakonnaliiget.

Jüri Ratas rõhutas, et tähtsad pole mitte plakatid tänavatel, vaid innustas erakonnakaaslasi minema partei sõnumeid levitama tänavatele, kodude ja kaupluste ustele. Samal ajal on pealinnas plakatid üleval ja telereklaamid käivitatud. Kampaaniaraha kulub suuresti ära pealinnas, kohapeal liigutatagu jalgu.

Keskerakonna asutajaliige Kaarel Pürg kirjutas hiljuti Põhjarannikus, et valimistevahelisel ajal ei huvita partei peakontorit sugugi, kuidas kohapeal hakkama saadakse. See on ka peamine põhjus, miks staažikas keskerakondlane valimistel esimest korda valimisliidus kandideerib. Tema parteikaaslane Eduard East, kes jõudnud viimase nelja aasta jooksul olla nii Narva linnapea kui ka Jõhvi vallavanem, läheb omakorda teise valimisliitu.

Keskerakonna päästekomandot Ida-Viru maakonnakeskuses tuli sellises olukorras tuua juhtima riigikogu liige Martin Repinski. Tal selleks aega jagub, riigikogus lähima kuu jooksul istungeid pole, aga palk jookseb.

Olukorras, kus on tunda, et erakonnad kohalikest asjadest peale valimistulemuse ei hooli, püüavadki kohalikud ärksamad inimesed seljad kokku panna ja valimisliitudesse koonduda. See on osaliselt protest, aga samas ka katse ühendada jõud, et üheskoos oma kodukandi jaoks midagi korda saata. Või ka ära hoida suuremaid lollusi, mida mõni võimuhullude seltskond võiks korda saata.

Muidugi satub ka valimisliitudesse eelkõige omakasu sihtivaid inimesi − kes noolib omavalitsuselt tellimusi või loodab kergemalt saada mingeid lubasid või siis munitsipaalset ametikohta. Aga selliste eesmärkidega inimesi on kindlasti ka parteinimekirjades kandideerijate seas, lisaks veel ka broilereid.

Küll aga ei tohiks riigis praegu või hiljem võimul olevad erakonnad kavandada kättemaksu nendele omavalitsustele, kus kohalikud liidrid ei nõustunud nende parteinimekirjadesse tulema. Kui riigi tulevasi investeeringuid hakataks jaotama põhimõttel, kus on omad võimul ja kus mitte, siis oleks tegu ehtsa poliitilise tagakiusamisega.

Pigem võiksid erakonnad teha neist kohalikest valimistest tõsised järeldused ja mõelda, mida teha, et neil nelja aasta pärast oleks seal kedagi, kellega valimistele minna. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: