Eesti Raudtee vara väärtus on pikaajalise rahastamislepingu ootuses küsitav ({{commentsTotal}})

{{1502283600000 | amCalendar}}
Raudteevagunid. Foto on illustreeriv.
Raudteevagunid. Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti Raudtee mulluse aruande juures on audiitori märkus, mis seab kahtluse alla riigiettevõtte varade väärtuse. Nõukogu esimehe Priit Rohumaa sõnul tähendab see, et kui vara ei suudeta remontida, siis selle väärtus kahaneb ning kuni raudteel pole riigiga pikaajalist rahastamislepingut, on audiitori märkus asjakohane.

Viimased aastad on Eesti Raudteele rasked olnud. Mulluse majandusaasta kahjum oli 10,76 miljonit ja 2015. aastal 6,3 miljonit eurot. Kaupa veeti Eesti Raudteel mullu 12,5 miljonit tonni, mida oli aasta varasemaga võrreldes ligi 19 protsendi võrra vähem. Transiidimahud vähenesid 29 protsendi võrra. 

Riigiettevõtte majandusaasta aruannet kontrollinud sõltumatu vandeaudiitori ülevaate kohaselt kajastab aruanne ettevõtte finantsseisundit õiglaselt, välja arvatud ühes punktis.

Nimelt toob audiitor välja, et ettevõtte materiaalse põhivara bilansiliseks väärtuseks oli eelmise viimaseks päevaks 187 miljonit eurot, kuid võimalik, et seda tulnuks alla hinnata.

Eesti Raudte nõukogu juht Priit Rohumaa selgitas ERRile, et audiitori lause juures tuleb tähelepanu pöörata sõnale "võimalik".

"Eesti Raudtee on riiklikult reguleeritud varabaasiga ettevõte ja kogu see keeruline arutelu käib selle üle, kas Eesti riigi kehtestatud tariifid, praegused kauba- ja reisirongiliikluse mahud annavad piisava käibe ettevõttele, et varade hind on õigustatud," lausus ta.

Nõukogu esimees lisas, et senine tariifisüsteem kehtib selle aasta lõpuni, seejärel aga muutub juba täiesti kardinaalselt. Kõik need asjad on omavahel seotud, audiitori ülesanne on aga juhtida tähelepanu sellele, et varade tootlus on kriitiline.

"Meie bilansis olevad varad on suured, nende peal peab olema piisav rahavoog, et suudaksime neid investeerida parendusse ja hoida kogu infrastruktuuri töös. See on ju teada, et Eesti Raudteele on olnud viimased aastad hästi rasked, kaubaveod on vähenenud, reisirongitariifid on olnud madalad ja me oleme olnud kahjumis," rääkis ta.

Viimasel kolmel aastal on riik otsustanud erakorraliselt Eesti Raudteele raha juurde anda. Rohumaa tõdes, et riigil on alati raha puudu ja seetõttu on rahaeraldised tulnud viivitustega.

"Riik peab aru andma, et kui ettevõttel oma käibest [raha] ei tule ja piletihinda seda kohe ei panda, siis on vaja seda ettevõtet subsideerida. Siis peavad olema ka pikaajalised plaanid paigas, peab olema riigiga pikaajaline rahastamisleping," rõhutas ta.

Varade alla hindamine pole ka riigi huvides

Valitsuskabinet on Eesti Raudtee rahavajadust küll mitmel korral arutanud - summad on märkimisväärsed, sest puudu on 13-14 miljonit eurot aastas - aga kindlust pikaajalise finantseerimislepingu näol Rohumaa sõnul ei ole. Seetõttu on ka audiitori märkus asjakohane.

"Kui see raha jääbki tulemata, siis ei ole varade hinnad bilansis õigustatud. Sellisel juhul tuleks need maha kanda," rääkis ta, lisades, et see tooks omakorda probleemid pankade ja rahastajatega.

"Varad on seda väärt küll, aga kui kuskilt seda raha ei tule ja me neid ei jõua oma rahaga üleval hoida, ära remontida ja töös hoida, siis nende väärtus kahaneb. Nii et see on täiesti adekvaatne märkus, aga juhatusel on koos nõukoguga piisavalt usku, et riik oma otsused ära teeb," kinnitas nõukogu esimees, märkides, et varade alla hindamist ei taha ju tegelikult ka riik kui selle vara omanik.

Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Mihkel Loide ütles, et otsus Eesti Raudtee pikaajalise rahastamise kohta on valitsusel plaanis vastu võtta sügisel, seni tegeldakse võimalike lahenduste leidmisega.

"Varade alla hindamise vajadust praegu ei ole, ettevõtte nõukogu tasemel ei ole seda teemat ka arutatud," tõdes Loide.



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: