Eesti Raudtee vara väärtus on pikaajalise rahastamislepingu ootuses küsitav ({{commentsTotal}})

Raudteevagunid.
Raudteevagunid. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1502283600000 | amCalendar}}

Eesti Raudtee mulluse aruande juures on audiitori märkus, mis seab kahtluse alla riigiettevõtte varade väärtuse. Nõukogu esimehe Priit Rohumaa sõnul tähendab see, et kui vara ei suudeta remontida, siis selle väärtus kahaneb ning kuni raudteel pole riigiga pikaajalist rahastamislepingut, on audiitori märkus asjakohane.

Viimased aastad on Eesti Raudteele rasked olnud. Mulluse majandusaasta kahjum oli 10,76 miljonit ja 2015. aastal 6,3 miljonit eurot. Kaupa veeti Eesti Raudteel mullu 12,5 miljonit tonni, mida oli aasta varasemaga võrreldes ligi 19 protsendi võrra vähem. Transiidimahud vähenesid 29 protsendi võrra. 

Riigiettevõtte majandusaasta aruannet kontrollinud sõltumatu vandeaudiitori ülevaate kohaselt kajastab aruanne ettevõtte finantsseisundit õiglaselt, välja arvatud ühes punktis.

Nimelt toob audiitor välja, et ettevõtte materiaalse põhivara bilansiliseks väärtuseks oli eelmise viimaseks päevaks 187 miljonit eurot, kuid võimalik, et seda tulnuks alla hinnata.

Eesti Raudte nõukogu juht Priit Rohumaa selgitas ERRile, et audiitori lause juures tuleb tähelepanu pöörata sõnale "võimalik".

"Eesti Raudtee on riiklikult reguleeritud varabaasiga ettevõte ja kogu see keeruline arutelu käib selle üle, kas Eesti riigi kehtestatud tariifid, praegused kauba- ja reisirongiliikluse mahud annavad piisava käibe ettevõttele, et varade hind on õigustatud," lausus ta.

Nõukogu esimees lisas, et senine tariifisüsteem kehtib selle aasta lõpuni, seejärel aga muutub juba täiesti kardinaalselt. Kõik need asjad on omavahel seotud, audiitori ülesanne on aga juhtida tähelepanu sellele, et varade tootlus on kriitiline.

"Meie bilansis olevad varad on suured, nende peal peab olema piisav rahavoog, et suudaksime neid investeerida parendusse ja hoida kogu infrastruktuuri töös. See on ju teada, et Eesti Raudteele on olnud viimased aastad hästi rasked, kaubaveod on vähenenud, reisirongitariifid on olnud madalad ja me oleme olnud kahjumis," rääkis ta.

Viimasel kolmel aastal on riik otsustanud erakorraliselt Eesti Raudteele raha juurde anda. Rohumaa tõdes, et riigil on alati raha puudu ja seetõttu on rahaeraldised tulnud viivitustega.

"Riik peab aru andma, et kui ettevõttel oma käibest [raha] ei tule ja piletihinda seda kohe ei panda, siis on vaja seda ettevõtet subsideerida. Siis peavad olema ka pikaajalised plaanid paigas, peab olema riigiga pikaajaline rahastamisleping," rõhutas ta.

Varade alla hindamine pole ka riigi huvides

Valitsuskabinet on Eesti Raudtee rahavajadust küll mitmel korral arutanud - summad on märkimisväärsed, sest puudu on 13-14 miljonit eurot aastas - aga kindlust pikaajalise finantseerimislepingu näol Rohumaa sõnul ei ole. Seetõttu on ka audiitori märkus asjakohane.

"Kui see raha jääbki tulemata, siis ei ole varade hinnad bilansis õigustatud. Sellisel juhul tuleks need maha kanda," rääkis ta, lisades, et see tooks omakorda probleemid pankade ja rahastajatega.

"Varad on seda väärt küll, aga kui kuskilt seda raha ei tule ja me neid ei jõua oma rahaga üleval hoida, ära remontida ja töös hoida, siis nende väärtus kahaneb. Nii et see on täiesti adekvaatne märkus, aga juhatusel on koos nõukoguga piisavalt usku, et riik oma otsused ära teeb," kinnitas nõukogu esimees, märkides, et varade alla hindamist ei taha ju tegelikult ka riik kui selle vara omanik.

Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Mihkel Loide ütles, et otsus Eesti Raudtee pikaajalise rahastamise kohta on valitsusel plaanis vastu võtta sügisel, seni tegeldakse võimalike lahenduste leidmisega.

"Varade alla hindamise vajadust praegu ei ole, ettevõtte nõukogu tasemel ei ole seda teemat ka arutatud," tõdes Loide.



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.