Trump: USA tuumaarsenal on võimsam kui kunagi varem ({{commentsTotal}})

{{1502282220000 | amCalendar}}

USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et riigi tuumaarsenal on "tugevam ja võimsam kui kunagi varem".

"Minu esimene korraldus presidendina oli uuendada ja moderniseerida meie tuumaarsenal. Praegu on see palju tugevam ja võimsam kui kunagi varem," säutsus Trump Twitteris. 

Presidendi hinnang Ühendriikide tuumaarsenalile järgneb Põhja-Korea ja USA vastastikustele ähvardustele seoses Pyongyangi tuuma- ja raketiprogrammidega.

Trump ähvardas teisipäeval, et Põhja-Korea "saab näha sellist tuld ja raevu ning sõjalist jõudu, mida maailm pole varem näinud", kui ta Ühendriikide sõjaga ähvardamisest ei loobu.

Pyongyang vastas tunde hiljem avaldusega, et kaalub ballistiliste rakettide tulistamist USA territooriumi Guami lähedale.

USA välisminister Rex Tillerson ütles kolmapäeval, et Põhja-Korea ei kujuta endast Ühendriikidele vahetut ohtu ning Washington ei ole liikunud lähemale sõjalisele aktsioonile Pyongyangi vastu. Trump püüdis tema sõnul saata Põhja-Korea riigijuhile Kim Jong-unile valearvestuste vältimiseks jõulise sõnumi, millest ta aru saaks.

USA kaitseminister: Põhja-Korea peab tuumarelvadest loobuma

USA kaitseminister James Mattis manitses kolmapäeval Põhja-Koread loobuma tuumarelvade hankimisest ja peatama tegevuste kaalumise, mis viiksid "tema rahva hävinguni".

"KRDV (Kore Rahvademokraatlik Vabariik - Põhja-Korea) peab valima enda isoleerimise peatamise ja loobuma tuumarelvade hankimisest," ütles Mattis avalduses.

"KRDV peab loobuma tegevuste kaalumisest, mis teeksid lõpu selle režiimile ja tooksid kaasa tema rahva hävingu," lausus kaitseminister.

Mattis lisas, et USA on ka edaspidi Põhja-Koreast jõult üle ning Pyongyang kaotaks mis tahes võidurelvastumise või konflikti, mille ta otsustab algatada.

Asjatundjad: USA-Põhja-Korea sõda on vähetõenäoline

Mitu USA, Lõuna-Korea ja Hiina asjatundjat, keda küsitles uudisteagentuur Associated Press, peavad Washingtoni-Pyongyangi sõnasõja ülekasvamist pärissõjaks vähetõenäoliseks, kuid nendivad sõjaohu püsimist.

"Ma ei karda riskida ja ütlen, et kui Põhja-Korea kavandaks mingit ennetavat rünnakut Guamile, ei loeks me sellest Põhja-Korea ajalehtedest," ütles agentuurile professor John Delury Lõuna-Korea Yonsei ülikoolist.

Põhja-Korea teatas äsja, et kaalub ballistiliste rakettide tulistamist USA territooriumi Guami lähedale.

Tema arvates nõuaks USA rünnak Põhja-Koreale tõsist toetust Lõuna-Korealt.

"See ei ole asi, mida saaks teha Lõuna-Korea valitsuse tõsise ja täieliku toetuseta ja ei ole mingeid märke, et Lõuna-Korea pooldaks Põhja-Korea ründamist," märkis Delury.

Hiina omakorda muretseb Washingtoni ähvarduste pärast.

"Kui seda küsimust ei saada kontrolli alla, võib see sõnasõda kasvada päris sõjaks," ütles Hiina rahvaülikooli rahvusvaheliste suhete kooli töötaja Cheng Xiaohe.

Seejuures märkis ta, et Hiina kannatus Põhja-Korea suhtes hakkab katkema, sest Hiina toetas ÜRO Julgeolekunõukogus sanktsioonide karmistamist Pyongyangi suhtes.

USA tuumafüüsik Siegfried Hecker kahtleb, kas Põhja-Korea suudaks Guami rünnata. "Ma ei usu, et neil oleks võimalust seda teha," edastas agentuur tema sõnad.

Hecker lisas samuti, et Washingtoni ja Pyongyangi "kihutuskõned" võivad tuua kaasa vaid "ettekavatsematu tuumasõja Korea poolsaarel".

"Kahjuks puudub ilmselt Washingtoni ja Pyongyangi vahel tõsisem suhtlus," lisas ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: