Üheksa aastat pärast sõda on Gruusia tee läände endiselt hägune ({{commentsTotal}})

Üheksa aastat pärast augustisõda Gruusias on toetus NATO-le ja Euroopa Liidule grusiinide seas jätkuvalt kõrge, aga liitumisperspektiiv hägune.

Moskva toetatud separatistide tegevus Lõuna-Osseetia piiril toidab hirmutunnet ja Tbilisi püüab okupeeritud aladel elavate inimeste lõimimiseks kasutada rahvadiplomaatiat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Moskva on oma mõjuvõimu riigis, mille läänelikke püüdlusi püüti pidurdada, aga maha mänginud, leiavad analüütikud.

Venemaa riigipea tähistas üheksa aasta möödumist augustisõjast visiidiga Abhaasiasse, kus ta tõotas tagada piirkonna kaitse ja iseseisvuse.

Putini külaskäigule eelnes Lõuna-Osseetia okupeeritud alade piiri järjekordne nihutamine paarisaja meetri võrra Gruusia kontrollitud territooriumile. Moskva toetatud separatistide korduv tegutsemismuster toidab haavatavuse tunnet Gruusia ühiskonnas, ütlevad vaatlejad, aga valitsus ei ole suutnud selle vastu rohtu leida.

"Kui oli juttu Lõuna-Osseetias toimunud piiriliigutamisest, siis näiteks EL ei ole kuidagi reageerinud või sõna võtnud. Avalik arvamus näitab, et grusiinid väga toetavad jätkuvalt Gruusia NATO ja EL-iga integreerumist olles samal ajal väga hästi teadlikud, et EL või NATO liikmesus ei ole vähemalt lähiaja küsimus," rääkis Tartu Ülikooli politoloogia doktorant Maili Vilson.

Kuigi on olnud palju spekulatsioone, et võimuvahetusega võib Gruusia Lääne trajektoorilt ära pöörata, on Tbilisi olnud väga hea ja usaldusväärne partner, ütles EL-i hästi tundev tippametnik Henrik Hololei. Gruusia peab jätkuvalt näitama, et on küps ühel päeval Euroopa Liidu ja NATO-ga liituma. Paraku lähitulevikus see päev ei saabu.

"Kiired hüpped täna ei ole sellisena võimalikud. See võtab oma aja. Täna peame kõik panema suuremasse konteksti. EL-i laienemine ei ole toimunud viimastel aastatel, pole selge, millal võiks tulevikus aset leida. Eri riikidel on palju sisemisi probleeme. Ja täpselt sama moodi on ju ka NATO-ga," selgitas Euroopa Komisjoni transpordipeadirektoraadi peadirektor Hololei.

Olukorras, kus okupeeritud alade tagasivõtmiseks lootus ei terenda, püüab Tbilisi võita Abhaasia ja Lõuna-Osseetia inimeste südameid, sõnas Tartu Ülikooli külalisprofessor Andrei Makaritšev.

"Üldine suhtumine on see, et püütakse inimesi integreerida, püütakse nendega kontakti taastada, püüda neid kaasata Gruusia pealiini sotsiaalsesse, kultuurilisse, poliitilisse ellu, seadmata rõhuasetust territoriaalsele taasliitmisele. Püütakse tekitada inimestevahelisi kontakte," selgitas Makaritšev.

Makaritšev usub, et Moskva sai Gruusia sõjas olulise õppetunni. "Kohe, kui Venemaa tunnustas kaht lahku löönud territooriumi, kaotas ta täielikult mõjuvõimu Tbilisi üle. Neid suhteid ei eksisteeri," nentis ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: