Venezuela uus assamblee nimetas end kõrgeimalseisvaks riigiametiks ({{commentsTotal}})

President Nicolas Maduro pilt Caracases.
President Nicolas Maduro pilt Caracases. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Venezuela põhiseadusassamblee kuulutas teisipäeval end kõrgemalseisvaks kõikidest teistest riigiametitest, kaasa arvatud opositsiooni kontrollitud kongressist.

Põhiseadusassamblee dekreet keelab parlamendisaadikutel astuda mis tahes samme, mis võib segada 5. augustil ametisse vannutatud põhiseadusassamblee heakskiidu pälvinud seaduseid, ütles assamblee juht Delcy Rodriguez.

"Me ei ähvarda kedagi," ütles assamblee esimene asepresident Aristóbulo Istúriz. "Otsime viise koos eksisteerimiseks."

Dekreet kiideti heaks mõned tunnid pärast seda, kui assamblee delegaadid võtsid parlamendis üle ühe istungisaali ning riputasid selle seintele pilte kadunud presidendist Hugo Chávezest.

Parlament otsustas varasemal hääletusel, et ei tunnusta ühtegi assamblee dekreeti. Parlamendi liidrite sõnul üritavad saadikud kolmapäeval minna parlamendihoonesse istungile, kuid pole selge, kas hoone valvurid lasevad nad sisse.

President Nicolás Maduro sõnul tahtis ta assamblee kokkukutsumisega aidata lahendada sisepoliitilist vastasseisu tema valitsuse ja opositsiooni vahel, kuid opositsiooniliidrid peavad assambleed presidendi katseks võimust kinni hoida. Presidendi liitlased on öelnud, et kavatsevad riigipea oponendid maha suruda.

Enne enda kuulutamist kõrgelseisvamaks teistest riigiametitest vallandas assamblee Venezuela peaprokuröri, asutas "tõekomisjoni", mis ilmselt võtab sihikule Maduro vastased, ning lubas ebapopulaarsele presidendile "toetust ja solidaarsust".

Ladina-Ameerika riigid mõistsid hukka Venezuelas toimuva

Ladina-Ameerika 12 riigi välisministrid mõistsid teisipäevases ühisavalduses hukka Venezuela valitsuse tegevuse, mida nimetasid muu hulgas "demokraatliku korra lõhkumiseks".

Peruu välisminister Ricardo Luna luges ühisavalduse Limas aset leidnud kohtumisel ette.

Avalduses kinnitati ühtlasi, et riigid ei kavatse tunnistada otsuseid, mida Venezuela põhiseadusassamblee vastu võtab.

ÜRO inimõigusagentuur teatas varem päeval, et maailmaorganisatsioon on leidnud Venezuelas tõendeid liigse jõu "laialdasest ja süstemaatilisest" kasutamisest, omavolilisest kinnipidamisest ja teistest inimõigusrikkumistest meeleavaldajate vastu.

"Esialgsetel andmetel pole mingeid märke, et olukord paraneks," ütles büroo pressiesindaja Ravina Shamdasani.

ÜRO info kohaselt vastutavad Venezula julgeolekujõud vähemalt 46 inimese hukkumise ja valitsusmeelsed relvarühmitused vähemalt 27 inimese hukkumise eest.

Kokku uuritakse president Nicolás Maduro vastaste meeleavalduste raames 124 surma. ÜRO sõnul pole ülejäänute puhul selge, kes ülejäänud surmade eest vastutav.

Teiste inimõigusrikkumiste seas toodi välja "kodude läbiotsimised ning meeleavalduste raames kinni peetute piinamine ja väärkohtlemine".

Euroopa Liit kritiseeris esmaspäeval Venezuela uut põhiseaduslikku assambleed seoses peaprokuröri ametist vabastamisega.

Luisa Ortega Diaze ametist vabastamine on "muutnud veelgi väiksemaks võimaluse naasta rahumeelselt demokraatliku korra juurde", ütles EL-i välispoliitika juht Federica Mogherini.

Venezuela võimude sammud on "suurendanud juba lõhestunud ühiskonna edasist polariseerumist", seisis EL-i avalduses.

Euroopa Liit kutsub Venezuela presidenti Nicolás Madurot üles vabastama kõik poliitvangid ning tagama inimõigusi ja seaduslikku korda.

USA kehtestas Venezuelale veel sanktsioone

USA rahandusministeerium teatas kolmapäeval, et kehtestas Venezuelale veel lisasanktsioone muu hulgas demokraatia õõnestamise eest.

Uute sanktsioonide peamiseks sihtmärgiks on peamiselt Venezuela uus põhiseadusassamblee, kuid näiteks ka ekspresidendi Hugo Chavezi vend ja president Nicolas Maduro naine Cilia Flores.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: