Zahhartšenko: Väike-Vene nime ikkagi ei tule ({{commentsTotal}})

{{1502347500000 | amCalendar}}
DNR-i juht Aleksandr Zahhartšenko.
DNR-i juht Aleksandr Zahhartšenko. Autor/allikas: Mikhail Sokolov/TASS/Scanpix

Donetski separatistide juht Aleksandr Zahhartšenko nimetas neljapäeval tema enda poolt varem välja käidud Väike-Vene riigi mõtet heaks, kuid halvasti ajastatuks.

"Iseenesest mõte sügavasse majandus- ja poliitilisse kriisi viidud riigi ümberasutamisest, sest see ei võta ette katset viia ellu otsustavat föderaliseerimisreformi ja otsi väljapääsu kollapsist, on saanud laialdase toetuse. Juba praegu võib öelda, et nime Väike-Vene ei tule, sest tekitab paljudes tõrke," seisab Zahhartšenko ametlikus avalduses, mida levitab tema pressiteenistus.

Zahhartšenko sõnutsi on isehakanud "vabariigi" juhtkond saanud palju põnevaid ettepanekuid ja kommentaare, "mis näitab, et arutelu ei alustatud asjata".

"Kiiev peab jääma mõtlema selle üle, et sellise tapva poliitika elluviimine ja kokkuleppesuutmatus toovad kaasa riigi laialivajumise," ütles ta.

Zahhartšenko kuulutas uue riigi - Väike-Vene (Malorossija) loomise välja 18. juulil.

"Arvame, et Ukraina riiki selle endisel kujul ei taastata. Meie, endise Ukraina piirkondade esindajad, Krimm maha arvatud, teatame uue riigi asutamisest, mis on Ukraina järglaseks. Oleme ühel meelel selles, et uue riigi nimeks saab Väike-Vene, sest juba Ukraina nimigi on häbistatud," ütles Zahhartšenko ajakirjanikele. Tema sõnutsi saab Väike-Vene pealinnaks Donetsk, Kiievist saab aga pealinna seisuseta kultuuriajalooline keskus.

"Väike-Vene lipuks tunnistatakse Bogdan Hmelnõtski lipp. Lähtume sellest, et Donetski rahvavabariik koos Luganski rahvavabariigiga on ainuke Ukraina ala, Krimm maha arvata, kus on säilinud seaduslik võim," ütles ta juulis, lisades, et riigis tuleb kehtestada kolmeks aastaks eriolukord.

Zahhartšenko plaani tõrjusid nii Luganski rahvavabariik kui Kreml, Euroopas pälvis see valju hukkamõistu.

Asjatundja: Väike-Venest loobumine ei sulge küsimust

Donetski separatistide avaldust Väike-Vene mõtte halva ajastuse kohta tuleb pidada loobumiseks ebaõnnestunud nimest, arutelu piirkonna tuleviku üle jätkub, ütles Vene poliitilise konjunktuuri instituudi direktor Aleksei Tšesnakov.

"See on pigem loobumine ebaõnnestunud nimest kui ettepanek lahendada Donbassi ja Ukraina ühise tuleviku ebaselguse küsimust kompleksselt. Kuni Kiiev torpedeerib Minski lepete poliitilise osa elluviimist, jätkab Donbass arutelu selle üle, kuidas peaks välja nägema riigi ümberasutamine," ütles Tšesnakov Interfaxile.

Izvestija: Surkov ja Volker arutavad Ukraina teemat augusti lõpus

Vene presidendi abi Vladislav Surkovi ja USA välisministeeriumi Ukraina esiesindaja Kurt Volkeri kohtumine toimub augusti kahe viimase nädala jooksul Moskvas, edastas neljapäeval ajaleht Izvestija, viidates diplomaatilistele allikatele.

"Vene pool kavatseb üksikasjalikult selgitada kõiki Minski lepete punkte, mida Kiiev ei täida," ütles väljaandele presidendi administratsioonile lähedane isik.

Vene diplomaatilistele ringkondadele lähedane allikas rääkis ajalehele, et Manilas jõuti kokkuleppele korraldada kohtumine augusti teises pooles Moskvas.

"Saavutati kokkulepe Volkeri ja Surkovi kohtumises Ukraina asjas. See toimub Moskvas enne augusti lõppu. Tõenäoliselt viimase kahe nädala jooksul," ütles diplomaatiline allikas.

"Praegu käib kohtumise ettevalmistamine. Moskva esitab tõsiasjad, mis näitavad, et Kiiev ei täida leppeid ja selgitab Ukraina Minski lepete järgseid kohustusi," ütles allikas.

Allikas: Interfax-BNS



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: