Helen Talalaev: noorte hääl – tähtis ainult valimistel? ({{commentsTotal}})

Helen Talalaev.
Helen Talalaev. Autor/allikas: Marjo Näkki/Yle

16-17-aastastel on sel sügisel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel esimest korda oma hääl. Seda häält tuleb aga kuulata ja kuulda kogu aeg, et noortel oleks meie kogukondades hea elada ja nad tahaksid Eesti elu edasi viia, kirjutab vabaühenduste liidus kogukonnapraktikat vedav Helen Talalaev.

Kiiresti muutuvas ühiskonnas on vaja, et üha rohkem noori oskaks ühiskonna puudujääke märgata, nende lahendamisel kaasa rääkida, ise muutusi ellu viia ja neile sobivat maailma luua. Mil määral ümbritsev keskkond neid selles toetab või hoopis takistab?

Noorte tõhusaks osaluseks on vaja, et neile oleks loodud võimalused oma arvamuse väljendamiseks ja et neid toetataks arvamuse avaldamisel, õpetataks neile juba varakult, kuidas oma mõtteid ja seisukohti argumenteeritult avada. Siin on suur roll perekonnal, aga ka lasteaial, koolil, huviringil, noortekeskusel ja kohalikul omavalitsusel. Igaühes neist on täiskasvanud, kes saavad lastele ja noortele nende arvamuste sõnastamiseks võimalused luua ja oma eeskujuga näidata, mil moel sekkuda, kui miski tekitab rahulolematust.

Lisaks tuleb laste ja noorte arvamusi kuulata ja nendega arvestada, võimalusel ka aidata ideid ellu viia, et osalus poleks pelgalt formaalne ärakuulamine.

Noori ei tohi samas näha homogeense grupina, kellel on ühesugused huvid ja vajadused ning võimekus ja võimalused osaleda. Sugu, rahvus, sotsiaalne taust, seksuaalne identiteet, erivajadused, veendumused mõjutavad oluliselt noore võimalusi osaleda. Tahtmatult võivad eri keskkonnad olla kättesaamatud kas füüsiliselt – ratastoolis noor ei pääse paljudesse hoonetesse – või pigem sotsiaalselt, kui takistuseks saab hirm oma kuulumatuse pärast enamusest erineva emakeele, religiooni või seksuaalse identiteedi tõttu. 

Et keskkonnad kaasaks noori sõltumata nende erinevustest, tuleb tagada, et info noortele mõeldud võimalustest oleks kättesaadav eri keeltes, oleks välja öeldud, et oodatud on ka erivajadustega noored ning võimalusel lahti kirjutatud, mil määral on teatud keskkond ligipääsetav näiteks ratastoolis või nägemispuudega noorele. Kindlasti tuleb mõelda, et kogu visuaalne materjal ei taastoodaks soostereotüüpe, vaid julgustaks osalema nii tüdrukuid kui poisse mis tahes tegevustes ilma, et nende sugu võiks takistuseks saada.

Eestis on juba mitmeid algatusi, mille eesmärk on noori innustada ja toetada, et nad tahaksid ja oskaksid vajalikke muutusi ellu viia. Näiteks noorte omaalgatuslike ideede projektifond NOPI ÜLES on loodud selleks, et toetada noori oma kodukoha arendamisel. Ühe projekti jaoks saavad noored taotleda kuni 2000 eurot, mis tähendab, et sageli tuleb lisaks otsida omavahendeid ja muid tuluallikaid, et projekt edukalt ellu viia. Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse juhitud programmi toel on kahe aasta jooksul viidud ellu mitukümmend omaalgatust ja noorte abiga on paljud paigad Eestis paremaks saanud. Näiteks Sindis rajati jalgpallistaadion, Elvas ehitati kogu väikelinna rahvale kiiged, Antslas korraldati ööjooks ja katusekontsert.

Et juhtimiskultuur Eestis paraneks, julgustab programm Superheroes 13-16-aastaseid tüdrukuid saama vastutustundlikeks juhtideks, aidates neil arendada oskuseid ja tugivõrgustikke, millega oma ideid ellu viia. Eriti tänuväärt on programmi suunamine just naissoole, kellel on tavaliselt vähem võimalusi juhtidena läbi lüüa.

Oma kogukonnas vabatahtlikuna kaasa löömist võimaldav kogukonnapraktika viib kokku koolid ja vabaühendused. Õpilased löövad mõne nädala jooksul kaasa enda valitud organisatsiooni tegevustes ja näevad, kuidas sünnib ja toimib kodanikualgatus, saavad teada, milliseid ühiskonna probleeme vabaühendused lahendavad ning miks nad seda teevad. Noored panustavad programmi väga erinevalt – korraldavad üritusi, pakivad ja jagavad toiduabipakke, osalevad värbamisprotsessis, hoolitsevad loomade eest, mängivad lastega, koguvad annetusi, viivad läbi küsitlusi, otsivad sponsoreid, puhastavad matkaradasid ja palju muud. Nii saavad noored juba gümnaasiumis esimese kodanikuaktiivsuse kogemuse, et hiljem julgemalt (kodaniku)ühiskonnas kaasa lüüa.

Alates sügisest saavad noored esmakordselt võimaluse suunata kodukoha arengut oma häälega. Ka kohalikud omavalitsused peavad nüüd noorte vajaduste ja soovidega rohkem arvestama. Seda enam tuleb läbi mõelda, kuidas noorte kaasamine ja osalus oleks sisuline, mitte pelgalt formaalne. Noortel peavad olema oskused ja võimalused ennast kuuldavaks teha, neid peab kuulama ja nende arvamustega arvestama. Meil on vaja tugevaid juhte, innustunud aktiviste ja teotahtelisi häid kodanikke – kust mujalt nad tulevad kui mitte tänaste noorte hulgast. •

Arutelu teemal “Unistus uuest Eestist: noored muudavad maailma” toimub arvamusfestivali osalusdemokraatia alal 11. augustil kell 16. Osalevad Hea Eeskuju 2016 Erik Mikkus, Alexandra Mägi ja Katarina Raud Superheroes tiimist ning kogukonnapraktikandid Aivar Kamal ja Gertrud Kiisa. Juttu juhib Helen Talalaev vabaühenduste liidust.

Tegemist on Eesti vabaühenduste liidu ja ERRi koostöös ilmuva artiklite sarjaga, mis juhatab sisse Paides 11.-12. augustil toimuva arvamusfestivali.

Toimetaja: Rain Kooli



"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe"Otse uudistemajast" – Ruta Arumäe
Arumäe: poliitikud peaks fookuse ümber seadma

Majandusekspert Ruta Arumäe ütles ERR-i saates "Otse uudistemajast" saatejuht Ainar Ruussaarele, et poliitikud peaksid oma fookuse ümber seadma ja keskenduma oma tegevuses pikaajalisele majanduskasvule. Ettevõtjatele on Arumäe hinnangul hetkel parim aeg tegevust alustada või seda laiendada.

Kaader videostKaader videost
"Pealtnägija" valimisreklaam teeb erakondadele silmad ette

"Pealtnägija" avaldas uut hooaega sissejuhatava klipi, kus toimetaja Anna Gavronski on asunud vihmavarjuhoidja rolli ning saatejuht Mihkel Kärmas matkib trummi mängivat Edgar Savisaart.

Tallinn.Tallinn.
Linnapeakandidaadid vastavad | Suur-Tallinn peab sündima loomulikul teel

Kuigi Tallinna ümbritsevad rõngasvallad on tugevalt pealinnaga seotud, ei leia meerikandidaadid, et näiteks Jüri, Viimsi või Tabasalu peaks liitma Tallinnaga. Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa hinnangul juhtub see tulevikus paratamatult, kuid selle aluseks peab olema loomulik integratsioon läbi koostöö mitte sundliitmine. 

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.