Helen Talalaev: noorte hääl – tähtis ainult valimistel? ({{commentsTotal}})

Helen Talalaev.
Helen Talalaev. Autor/allikas: Marjo Näkki/Yle

16-17-aastastel on sel sügisel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel esimest korda oma hääl. Seda häält tuleb aga kuulata ja kuulda kogu aeg, et noortel oleks meie kogukondades hea elada ja nad tahaksid Eesti elu edasi viia, kirjutab vabaühenduste liidus kogukonnapraktikat vedav Helen Talalaev.

Kiiresti muutuvas ühiskonnas on vaja, et üha rohkem noori oskaks ühiskonna puudujääke märgata, nende lahendamisel kaasa rääkida, ise muutusi ellu viia ja neile sobivat maailma luua. Mil määral ümbritsev keskkond neid selles toetab või hoopis takistab?

Noorte tõhusaks osaluseks on vaja, et neile oleks loodud võimalused oma arvamuse väljendamiseks ja et neid toetataks arvamuse avaldamisel, õpetataks neile juba varakult, kuidas oma mõtteid ja seisukohti argumenteeritult avada. Siin on suur roll perekonnal, aga ka lasteaial, koolil, huviringil, noortekeskusel ja kohalikul omavalitsusel. Igaühes neist on täiskasvanud, kes saavad lastele ja noortele nende arvamuste sõnastamiseks võimalused luua ja oma eeskujuga näidata, mil moel sekkuda, kui miski tekitab rahulolematust.

Lisaks tuleb laste ja noorte arvamusi kuulata ja nendega arvestada, võimalusel ka aidata ideid ellu viia, et osalus poleks pelgalt formaalne ärakuulamine.

Noori ei tohi samas näha homogeense grupina, kellel on ühesugused huvid ja vajadused ning võimekus ja võimalused osaleda. Sugu, rahvus, sotsiaalne taust, seksuaalne identiteet, erivajadused, veendumused mõjutavad oluliselt noore võimalusi osaleda. Tahtmatult võivad eri keskkonnad olla kättesaamatud kas füüsiliselt – ratastoolis noor ei pääse paljudesse hoonetesse – või pigem sotsiaalselt, kui takistuseks saab hirm oma kuulumatuse pärast enamusest erineva emakeele, religiooni või seksuaalse identiteedi tõttu. 

Et keskkonnad kaasaks noori sõltumata nende erinevustest, tuleb tagada, et info noortele mõeldud võimalustest oleks kättesaadav eri keeltes, oleks välja öeldud, et oodatud on ka erivajadustega noored ning võimalusel lahti kirjutatud, mil määral on teatud keskkond ligipääsetav näiteks ratastoolis või nägemispuudega noorele. Kindlasti tuleb mõelda, et kogu visuaalne materjal ei taastoodaks soostereotüüpe, vaid julgustaks osalema nii tüdrukuid kui poisse mis tahes tegevustes ilma, et nende sugu võiks takistuseks saada.

Eestis on juba mitmeid algatusi, mille eesmärk on noori innustada ja toetada, et nad tahaksid ja oskaksid vajalikke muutusi ellu viia. Näiteks noorte omaalgatuslike ideede projektifond NOPI ÜLES on loodud selleks, et toetada noori oma kodukoha arendamisel. Ühe projekti jaoks saavad noored taotleda kuni 2000 eurot, mis tähendab, et sageli tuleb lisaks otsida omavahendeid ja muid tuluallikaid, et projekt edukalt ellu viia. Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse juhitud programmi toel on kahe aasta jooksul viidud ellu mitukümmend omaalgatust ja noorte abiga on paljud paigad Eestis paremaks saanud. Näiteks Sindis rajati jalgpallistaadion, Elvas ehitati kogu väikelinna rahvale kiiged, Antslas korraldati ööjooks ja katusekontsert.

Et juhtimiskultuur Eestis paraneks, julgustab programm Superheroes 13-16-aastaseid tüdrukuid saama vastutustundlikeks juhtideks, aidates neil arendada oskuseid ja tugivõrgustikke, millega oma ideid ellu viia. Eriti tänuväärt on programmi suunamine just naissoole, kellel on tavaliselt vähem võimalusi juhtidena läbi lüüa.

Oma kogukonnas vabatahtlikuna kaasa löömist võimaldav kogukonnapraktika viib kokku koolid ja vabaühendused. Õpilased löövad mõne nädala jooksul kaasa enda valitud organisatsiooni tegevustes ja näevad, kuidas sünnib ja toimib kodanikualgatus, saavad teada, milliseid ühiskonna probleeme vabaühendused lahendavad ning miks nad seda teevad. Noored panustavad programmi väga erinevalt – korraldavad üritusi, pakivad ja jagavad toiduabipakke, osalevad värbamisprotsessis, hoolitsevad loomade eest, mängivad lastega, koguvad annetusi, viivad läbi küsitlusi, otsivad sponsoreid, puhastavad matkaradasid ja palju muud. Nii saavad noored juba gümnaasiumis esimese kodanikuaktiivsuse kogemuse, et hiljem julgemalt (kodaniku)ühiskonnas kaasa lüüa.

Alates sügisest saavad noored esmakordselt võimaluse suunata kodukoha arengut oma häälega. Ka kohalikud omavalitsused peavad nüüd noorte vajaduste ja soovidega rohkem arvestama. Seda enam tuleb läbi mõelda, kuidas noorte kaasamine ja osalus oleks sisuline, mitte pelgalt formaalne. Noortel peavad olema oskused ja võimalused ennast kuuldavaks teha, neid peab kuulama ja nende arvamustega arvestama. Meil on vaja tugevaid juhte, innustunud aktiviste ja teotahtelisi häid kodanikke – kust mujalt nad tulevad kui mitte tänaste noorte hulgast. •

Arutelu teemal “Unistus uuest Eestist: noored muudavad maailma” toimub arvamusfestivali osalusdemokraatia alal 11. augustil kell 16. Osalevad Hea Eeskuju 2016 Erik Mikkus, Alexandra Mägi ja Katarina Raud Superheroes tiimist ning kogukonnapraktikandid Aivar Kamal ja Gertrud Kiisa. Juttu juhib Helen Talalaev vabaühenduste liidust.

Tegemist on Eesti vabaühenduste liidu ja ERRi koostöös ilmuva artiklite sarjaga, mis juhatab sisse Paides 11.-12. augustil toimuva arvamusfestivali.

Toimetaja: Rain Kooli



Marju Lauristin

Otseülekanne: europarlamendist lahkuva Lauristini intervjuu Brüsselist

Teisipäeva õhtul kell 21 algavas „Aktuaalses kaameras” annab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale intervjuu europarlamendi saadiku kohalt Eestisse naasev sotsiaaldemokraat Marju Lauristin. Orienteeruvalt kell 21.10 eetrisse jõudva otseintervjuu pikemat versiooni näeb ERR.ee portaalis.

uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: