Riigikohus ei peatanud valitsuse sundliitmise määrusi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PM/Scanpix

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelelvalve kolleegium ei rahuldanud 13 vallavolikogu taotlusi peatada valitsuse sundliitmise määruse kehtivus, täitmine või jõustumine.

Illuka, Padise ja Vasalemma, Tõstamaa, Koeru, Rakke, Lüganuse, Lasva, Kambja ja Ülenurme, Emmaste, Mikitamäe ning Pala vallavolikogud taotlesid riigikohtult valitsuse sundliitmise määruse täitmise peatamist kuni põhiasjas riigikohtu otsuse jõustumiseni.

Kolleegium märkis, et ei näe praeguses menetlusetapis vajadust määruse jõustumata sätete jõustumise peatamiseks.

"Vajadus sellise menetlusliku otsuse tegemiseks saab tekkida siis, kui on tõenäoline, et menetlus kohtuasjas ei pruugi lõppeda enne valimistulemuste väljakuulutamist," tõdes kohus.

"Juhul kui kolleegium ei jõua otsuseni enne valimistulemuste väljakuulutamist, saab kolleegium vajadusel ka omal algatusel peatada vaidlustatud määruse sätete jõustumise," kinnitas kolleegium.

Neljapäevaks on taotlusega põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolliks riigikohtusse pöördunud kokku 15 vallavaolikogu.

Riigikohtusse on pöördunud Kambja, Ülenurme, Pala, Illuka, Emmaste, Tõstamaa, Koeru, Lasva, Mikitamäe, Rakke, Lüganuse, Padise ja Vasalemma, Pühalepa ning Võru vallavolikogu.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium küsis Lasva, Koeru, Rakke ja Lüganuse valla taotluste kohta arvamust valitsuselt ehk riigihalduse ministrilt ning õiguskantslerilt 22. augustiks.

Samas andis riigikohus teistele valdadele aega taotlustes olnud puuduste kõrvaldamiseks kuni 14. augustini.

Seaduse kohaselt on selles küsimuses otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus ehk kohtusse pöördumise otsustamiseks peab volikogu hääletama riigikohtule esitatava taotluse lõppteksti üle.

Riigikohtu hinnangul aitab seaduse selline tõlgendus vältida hilisemaid vaidlusi selle üle, kas volikogu taotluse lõpptekst vastab volikogu etteulatuvalt antud volituses sisalduvale tahtele.

Kuna riigikohtule esitatud taotlustest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et vallavolikogud oleksid riigikohtule taotluse esitamist otsustades hääletanud taotluse lõppteksti üle, siis pole kolleegiumil võimalik hinnata, kas riigikohtule esitatud taotlus on lubatav.

Valimiskomisjon taunib protestivate valdade mõtet topeltvalimistest
Riigikohus ootab taotlejatelt tõendit, mis kinnitavad, et vallavolikogud hääletasid oma taotluse lõppteksti üle.

Juhul, kui vallavolikogud ei ole riigikohtule esitatud taotluse lõppteksti üle hääletanud, on volikogudel võimalik puuduste kõrvaldamiseks sellekohane hääletus läbi viia ja esitada kohtule seda kinnitavad tõendid.

Sundliitmise vaidlustused valimisi ei sega

15. oktoobril toimuvaid kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi sundliitmise määruse vaidlustused ei sega. Juhul, kui riigikohus peaks tegema lahendi pärast valimisi ja leidma, et sundliitmise määrused on põhiseadusega vastuolus, siis korraldatakse kohalikud valimised vaidlustatud piirkondades vanades piirides uuesti.

Samas on tõenäoline, et riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium teeb lahendi enne valimisi.

 

Toimetaja: Marek Kuul



kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: