Euroopa Komisjon lükkas kriitika reisikulude teemal tagasi ({{commentsTotal}})

Federica Mogherini ja Jean-Claude Juncker.
Federica Mogherini ja Jean-Claude Juncker. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Komisjon lükkas tagasi hiljuti esile kerkinud kriitika, mis puudutas kõrgeid transpordikulusid ehk täpsemalt sagedast kallite lennureiside tegemist.

Skandaal sai alguse, kui Hispaania mittetulundusühing Access Info ja Belgia väljaanne Knack avaldasid ülevaate Komisjoni volinike eelmise aasta jaanuari ja veebruari reisikulude kohta. Andmed olid MTÜ ja ajakiri saanud avalike teabenõuete alusel, vahendas EUobserver.

MTÜ ootab veel vastuseid ülejäänud aastat puudutavatele taotlustele.

Näiteks selgub andmetest, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeri lend Rooma läks maksma 25 000 eurot, välispoliitika juhi Federica Mogherini lend Bakuusse ja Jerevani 75 000 eurot ja humanitaarabivoliniku Christos Stylianides lendas 11 000 euro eest Türki ja Somaaliasse.

Kokku kulus eelmise aasta jaanuaris ja veebruaris 28 eurovoliniku reiside peale - täpsemalt lennupiletite ja hotellide peale - umbes 500 000 eurot.

Komisjoni pressiesindaja Mina Andreeva ütles kolmapäeval Brüsselis, et Junckeri lennu maksumus sisaldas endas tegelikult kaheksat teist inimest ning seega kulus iga delegatsiooni liikme lennu peale 2900 eurot.

Andreeva lisas, et volinikud peavadki palju reisima, sest nad Euroopa Liidu saadikuteks, kes peavad poliitilisi seisukohti seletama nii EL-i kodanikele kui ka välismaal.

Pressiesindaja rõhutas, et üldjuhul kasutab Euroopa Komisjon tavapäraseid lende, kui need on saadaval, kuid mõnikord tuleb tellida ka tšarterlende, kui tavapärane lennugraafik Komisjoni plaanidega ei sobi. Mõnikord astutakse selline samm ka turvakaalutlustel.

Andreeva toonitas, et näiteks Juncker reisib tervikuna üldse võrdlemisi vähe - umbes paar korda kuus, millest üks on tavaliselt tema külaskäik Euroopa Parlamendi Strasbourg'i istungile.

Toimetaja: Laur Viirand



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: