Apteegiomanike hinnangul killustab uus seadus hästi toimivat süsteemi ({{commentsTotal}})

{{1502388660000 | amCalendar}}

Kaks aastat tagasi vastu võetud ravimiseaduse muudatuse kohaselt peavad aastaks 2020 olema Eestis apteekide enamusomanikud proviisorid. Osa apteegiomanike arvates killustab seaduse täideviimine hästi toimivat ravimimüügi süsteemi ning ei too ravimiturule oodatud hinnalangust ega suuremat ravimivalikut.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse tunnistas, et seadusemuudatus võeti vastu ilma piisava analüüsita, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selle seaduse võttis vastu riigikogu ja konkreetselt need sätted tulid riigikogu liikmete ettepanekutena. Selles osas on natuke tavatu seaduse ettevalmistusprotsess olnud, et kui tavaliselt seaduse eelnõudele eelneb analüüs, alternatiivide kaalumine, siis selle puhul see niimoodi ei olnud," rääkis ta.

Praegu valmib sotsiaalministeeriumis seaduse rakendamiseks vajalik eelanalüüs, mida 11. septembril on lubanud arutada ka riigikogu sotsiaalkomisjon.

Apteegiketi Benu omaniku Tamro Balticu tegevjuht Leon Jankelevitsh ütles, et seaduse täitmine tähendab sisuliselt sadade apteekide sundvõõrandamist, mis kahjustab nii omanike huve kui ka Eesti majanduskeskkonna mainet.

"Sest miks peaksid siia tulema investorid ja investeerima, kui ühel hetkel võib tulla seadus, mis ütleb, et andke oma vara niisama ära," rõhutas Jankelevitsh.

Jankelevitshi hinnangul toob seadus kahju eelkõige patsientidele, kuna lõhub hästitoimiva apteegiteenuste süsteemi.

"Kui turgu killustatakse, siis mastaabiefekt kaob, süsteemi kulud lähevad üles, väiksemate tegijate majanduslik toimetulek langeb, see avaldub pikaajaliselt nii hinnatõusus kui ka sortimendi vähenemises," selgitas ta.

Eesti apteekrite liidu peaproviisor Kaidi Sarv lausus samas, et apteekide omandireform annab proviisoritele suurema tegevusvabaduse ning süsteem muutub patsiendikesksemaks.

"Praegu Eestis on tekkinud kahetsusväärne olukord, kus apteegisüsteem on nagu toru, hulgimüügi süsteemist lükatakse ravimeid sisse, hulgimüük lükkab need samad ravimid omale kuuluvatele apteekidele edasi, apteegid peavad need maha müüma, sest teist varianti ei ole. Ja kuidas saavutada proviisori sõltumatust? Teisi võimalusi ilma omandireformita lihtsalt ei ole, kõik muud lahendused on ainult kosmeetika," rääkis Sarv.

Eesti apteekides töötab praegu ligi tuhat proviisorit. Neist sadakonda ühendava proviisorite koja juht Karin Alamaa-Aas usub, et reformi läbiviimiseks vajalikud kuni 200 ettevõtlikku proviisorit on Eestis olemas.

"Mida meil oleks vaja ja mida me soovime riigi poolt, on see, et meile kohandataks Kredexi-taoline laenumeede, et seda apteeki oleks lihtsam ja julgem apteekritel välja osta," sõnas Alamaa-Aas.

Eestis valmistab proviisoreid ette Tartu Ülikooli juures tegutsev farmaatsia instituut, mis võtab igal aastal vastu 36 uut õppurit. Diplomini jõuab keskmiselt 20 noort rohuteadlast aastas ning apteekidesse tööle läheb neist veidi enam kui pool.

Ministeerium ei kavatse käesoleval aastal muudatusettepanekuid teha

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse avaldas ERR-iga rääkides lootust, et konkurentsiamet avaldas oma arvamuse ka riigikogule, kui seadus oli veel riigikogus menetluses.

"Seadusele on ette nähtud suhteliselt pikk ettevalmistusperiood rakenduseks ja seaduse jõustumiseks nii, et sotsiaalministeerium käesoleva aasta esimesel poolaastal alustas erinevate rakenduslike aspektide analüüsiga, millele järgnes tegevuskava koostamine erinevate tegevuste läbimõtlemiseks, mida reaalselt on rakenduseks vaja teha. Seetõttu me ei saa praegu veel vastata kõikidele küsimustele. Me teame, et tegemist on keeruka protsessiga. Kõik osapooled näevad erinevaid probleemkohti ja riskikohti, nüüd on meie kõigi ühine ülesanne nendele kohtadele vastused leida õnneks natuke aega selleks on," selgitas ta.

"Me valmistame ette seaduse rakendamiseks vajalike tegevuste eelanalüüsi ning laias laastus on vajalik kaardistatud, aga ta veel ootab ministeeriumisiseseid erinevate osapoolte arvamusi ning siis selle järgselt saadame me selle meie partneritele ravimituru, apteegituru osalistele. Aga tegemist ei ole paberiga, mis annab vastused kõikidele küsimustele, mis üleval on, vaid pigem kaardistab need küsimused, annab taustaanalüüsi ning vastuseid peab otsima järgneva aasta jooksul," lisas ta.

Jesse märkis, et ministeeriumil ei ole käesoleva aasta sees plaanis tulla välja seaduse muudatusettepanekutega. "Hetkel me valmistume seaduse rakendumiseks sellisel kujul nagu riigikogu selle vastu võttis."

Asekantsleri sõnul arutas riigikogu kaht küsimust apteekide omandipiirangute kontekstis. "Üks oli apteegikettide seotus hulgimüüjatega. Kas ja kui palju on apteegis olev ravimi valik mõjutatud sellest, et osade apteegikettide omanikud on suured ravimite hulgimüüjad. See, et tuli juurde säte, et apteegi enamusomanikeks võiksid saada proviisorid, see tuli riigikogu menetluse käigus riigikogu liikmete poolse ettepanekuna. Edaspidises analüüsis vaatame me neid kaht küsimust natuke eraldi." Analüüs valmib lähikuudel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.