Saarlaste kurba saatust uurinud Venemaa ajaloohuviline sai tänukirja ({{commentsTotal}})

Teise maailmasõja päevil hukkunud või kadunuks jäänud saarlaste saatust selgitanud Kamensk-Uralski elanik sai neljapäeval Saare maavalitsuse tänukirja. Mees omakorda lubas tööd sellel teemal jätkata.

Aastakümnete tagune ajalugu peidab endas ikka veel valgeid laike. Väga suur hulk inimesi Eestis peab veel tänagi elama teadmatuses, kuhu kadusid ja kus hukkusid nende lähedased Teises maailmasõja ja Nõukogude võimu päevil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Osadele saarlastele sai oma lähedaste saatus selgemaks tänu Kamensk-Uralskis elavale Anton Lõskovile, kes leidis oma linna arhiividest töölaagrites hukkunud kümnete saarlase andmed, kelle saatusest aga lähedased seni midagi ei teadnud.

Kamensk Uralskis oli aastatel 1941-1942 kokku 33 tööpataljoni, neist vähemalt kuus koosnesid eestlastest. Lõskovil õnnestus tuvastada, et nende linna kahele kalmistule on maetud 274 eestlast ja neist omakorda 131 olid saarlased. Täpsemad toimikud leidis ta 75 saarlase kohta.

"Kalmistud on alles, aga hauad pole säilinud. Matmisraamatud hävinesid tulekahjus ja täna saame lihtsalt öelda, et need inimesed on maetud sellele kalmistule, aga täpset kohta me ei tea," selgitas ajaloohuviline Lõskov.

Kokku hukkus hinnanguliselt Siberis, Uurali piirkonnas asunud tööpataljonides Teise maailmasõja algusaastatel 12 000 eestlast.

"Memento poolt välja antud raamatutes on päris paljud saarlased ära toodud, kes olid mobiliseeritud või Vene sõjaväkke sattunud. Aga tõesti, härra Lõskovi saadetud nimekirjades oli päris palju neid saarlasi, keda need raamatud ei kajastanud," nentis Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa.

"Minu isa on ju nendes nimekirjades ja mulle on see väga tähtis töö, mis Anton on teinud. Ikka on tähtis teada, nii palju kui võimalik, ja mõnes mõttes saab siis lõpppunkti panna sellele," rääkis Arne Pagil.

Saarlaste kurba saatust uurinud Anton Lõskov sai senise uurimuse eest tänuks Saare maavalitsuse tänukirja, aga nähes neljapäeval saarlaste huvi, lubas ta oma tööd jätkata. Mehele anti uurimiseks kaasa mitmeid seni ikka teadmata kadunud saarlaste nimesid.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: