Paide Vallimäel avastatud põletusahi võib segada riigigümnaasiumi ehitust ({{commentsTotal}})

Suveilmad soosivad ka arheoloogide tööd. Paide Vallimäe ehituselt tulid üllatuslikult päevavalgele vana põletusahju varemed. Toredal leiul on aga ka teine pool - see võib edasi lükata Vallimäe nõlvale planeeritud riigigümnaasiumi ehituse või selle suisa kahtluse alla seada.

Vallikraavi küljel tulid ka välja müürid, mille otsarve vajab veel täpsustamist. Aga samuti palju naelu, mitu kahurikuuli ja inimluud. Kuid senine kõige põnevam leid on põletusahju jäänused, mida 16. sajandist pärit kaartidel märgitud pole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ahi on üks suur neljakandiline konstruktsioon mõõtmetega 11X12 meetrit ja põhjapoolses küljes on sel kolm ava: kaks külgmist on kütte jaoks ja keskmine, kuhu laoti siis põletatav materjal. Need olid siis tellised või midagi muud sellist," selgitas MTÜ AEG arheoloog Peeter Piirits ja lisas, et leid väärib kindlasti säilitamist.

"Kui nende säilivus on selline, et see väga võimaik ei ole, siis on ühesugused otsused. Ehitajal on kindlasti oma soovid ruumi mahu suhtes. Kõik need küsimused on hetkel veel väga lahtised. Aga kindlasti need jäänused saavad ajaloo jaoks moel või teisel talletatud," lausus muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas.

Mida edasi teha ja kas riigigümnaasiumi püstitamine Paide Vallimäe nõlvale võib tõesti kahtluse alla sattuda, selgub nädala-kahe pärast.

"Ma ei oska praegu sellele vastata, et see on tänane leid ja see sõltub arheoloogidest. Kui väärtuslikke leide nad siit leiavad ja mida tuleb säilitada ja mida ei pea säilitama," kommenteeris AS Riigi Kinnisvara arenduse projektijuht Taavi Aare.

Küsimusele, miks võeti ette ainult pool sellest maa-alast, vastas Aare järgnevalt: "2014 siin tehti eeluuringud ja just see ala näitas, et siit võib midagi leida. Ja seetõttu me selle siin ette võtsimegi praegu. Ja põhimõtteliselt leidsimegi."

Nüüd on üsna kindel, et põhjalikult tuleb läbi kaevata ka kinnistu teine pool.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: