Paide Vallimäel avastatud põletusahi võib segada riigigümnaasiumi ehitust ({{commentsTotal}})

Suveilmad soosivad ka arheoloogide tööd. Paide Vallimäe ehituselt tulid üllatuslikult päevavalgele vana põletusahju varemed. Toredal leiul on aga ka teine pool - see võib edasi lükata Vallimäe nõlvale planeeritud riigigümnaasiumi ehituse või selle suisa kahtluse alla seada.

Vallikraavi küljel tulid ka välja müürid, mille otsarve vajab veel täpsustamist. Aga samuti palju naelu, mitu kahurikuuli ja inimluud. Kuid senine kõige põnevam leid on põletusahju jäänused, mida 16. sajandist pärit kaartidel märgitud pole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ahi on üks suur neljakandiline konstruktsioon mõõtmetega 11X12 meetrit ja põhjapoolses küljes on sel kolm ava: kaks külgmist on kütte jaoks ja keskmine, kuhu laoti siis põletatav materjal. Need olid siis tellised või midagi muud sellist," selgitas MTÜ AEG arheoloog Peeter Piirits ja lisas, et leid väärib kindlasti säilitamist.

"Kui nende säilivus on selline, et see väga võimaik ei ole, siis on ühesugused otsused. Ehitajal on kindlasti oma soovid ruumi mahu suhtes. Kõik need küsimused on hetkel veel väga lahtised. Aga kindlasti need jäänused saavad ajaloo jaoks moel või teisel talletatud," lausus muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas.

Mida edasi teha ja kas riigigümnaasiumi püstitamine Paide Vallimäe nõlvale võib tõesti kahtluse alla sattuda, selgub nädala-kahe pärast.

"Ma ei oska praegu sellele vastata, et see on tänane leid ja see sõltub arheoloogidest. Kui väärtuslikke leide nad siit leiavad ja mida tuleb säilitada ja mida ei pea säilitama," kommenteeris AS Riigi Kinnisvara arenduse projektijuht Taavi Aare.

Küsimusele, miks võeti ette ainult pool sellest maa-alast, vastas Aare järgnevalt: "2014 siin tehti eeluuringud ja just see ala näitas, et siit võib midagi leida. Ja seetõttu me selle siin ette võtsimegi praegu. Ja põhimõtteliselt leidsimegi."

Nüüd on üsna kindel, et põhjalikult tuleb läbi kaevata ka kinnistu teine pool.

Toimetaja: Laur Viirand



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: