Helsingis üritas autojuht inimest rammida, juhtum oli jätk eelnenud tülile ({{commentsTotal}})

Vahejuhtum Helsingis 10. augustil.
Vahejuhtum Helsingis 10. augustil. Autor/allikas: Jenny Elisabeth/Sotsiaalmeedia/Yle

Helsingis Kallio linnaosas üritati neljapäeva õhtul sõita autoga otsa inimesele. Politsei kinnitusel oli rünnak seotud sündmuskoha lähistel eelnevalt toimunu vägivallajuhtumiga, milles osales mitu inimest.

Sündmuste asjaolud on hetkel veel ebaselged ning politsei uurib alles valvekaamerate salvestisi, vahendas Yle.

Juhtumi käigus sai vigastada ühe inimese põlv.

Politsei on võtnud kinni kolm inimest, üks neist oli rammimiskatsel kasutatud auto roolis.

Kriminaalmenetlust on alustatud vastavalt seadusesättele, mis käsitleb vägivalla kasutamise katset raskendavatel asjaoludel (Soome õiguskeeles törkeä - Toim.)

Politseinikud viibisid artikli kirjutamise hetkel veel sündmuskohal (Pengerkatu) ja kuulasid üle kannatanuid ja tunnistajaid.

Juhtumi pealtnägijaks olnud naine, kes tegi intsidendist ka video, rääkis Yle uudistele, et sündmused said alguse kaklusest, mille käigus kasutati nii rusikaid kui ka mingit kaigast.

Üks vastasseisus osalenud inimene üritas ilmselt lahkuda ning läks lähedal pargitud auto poole. Seda hakkasid aga vastased kaikaga taguma.

Autosse istunud inimene aga vajutas gaasipedaali, põrkas teiste pargitud autode vastu ning sõitis mööda jalakäijate teed nii, et sündmuskohal olnud inimesed oleksid võinud auto alla jääda. Seejärel pööras juht oma auto Helsingi tänavale ning sõitis minema. 

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: