Riik saab infosüsteemi arendamise läbikukkumise tõttu miljoneid kahju ({{commentsTotal}})

{{1502432460000 | amCalendar}}

Sotsiaalministeerium otsustas lõpetada lepingu sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS2) senise arendaja Tietoga. Tööde eest on juba makstud viis miljonit eurot ja uue hanke maht on umbes kümme miljonit eurot. Samuti hakatakse läbi rääkima arendajalt saadavate leppetrahvide üle.

"Oleme otsustanud koostöö senise arendajaga lõpetada mitmel põhjusel. Meid kindlasti ei rahulda projekti senine tempo, mis pole võimaldanud seda projekti kavandatud ajaraamis realiseerida," ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo.

"Teiseks, sotsiaalsüsteemis on pidevalt toimumas arengud, näiteks haldusreformiga kaasnevad ülesanded ja vanemahüvitiste muudatused, mis eeldavad ka infosüsteemi arendamisel teistmoodi lähenemist," lisas ta.

Ministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer täpsustas, et lisakuluga arvestati ka sel juhul kui arendajaga lepingut lõpetatud ei oleks. "Arenduse jooksul toimunud ja praegu ettevalmistamisel seadusemuudatused tingivad lisakulu olenemata sellest, kas riik oleks jätkanud senise arendajaga või lõpetab lepingu. Tegemist on lisanduvate nõuetega SKA teenustele, mis suurendavad ka tööde mahtu ja seega infosüsteemi maksumust," selgitas ta.

Kantsler Marika Priske sõnul on seniste otsuste juures peetud silmas, et IT-arenduste venimine ei tekitaks tõrkeid inimeste jaoks ning sotsiaaltoetuste ja hüvitiste maksmine oleks igal hetkel tagatud. "Selle jaoks kriitilise tähtsusega arendused on praegu tehtud ning meil on nüüd võimalik sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi arendusprojekt ümber korraldada. SKAIS2 arendamine jätkub, aga seda juba uutel tingimustel, sest praeguseks muutunud vajadused on juba sellises mahus, et mõistlik on teha uus hange," selgitas Priske.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori Egon Veermäe sõnul on praeguseks tehtud tööd oluline alus edasiminekuks ning ameti osutatavad teenused on Eesti elanikele tagatud olenemata muudatustest IT-arendusprojektis. "Maksame kõiki sotsiaaltoetusi ja uut elatisabi läbi uue infosüsteemi. Kõik meie enam kui 700 000 klienti võivad olla kindlad, et toetused ja teenused makstakse õigeaegselt välja," selgitas Veermäe.

Tietoga lepingu lõpetamise võimaliku kompromissi viib ministeerium esimesel võimalusel otsustamiseks valitsuskabinetti. Infosüsteemi arendamise jätkamiseks on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (TEHIK) ettevalmistamisel uus riigihange.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse juht Katrin Reinhold ütles, et arendustega jätkatakse järk-järgult teenuseid arendades.

"Me jätkame arendustega teenuste lõikes. Me ei tee kõiki arendusetappe läbi kogu süsteemile, teeme kõik samas sammud, aga teenuste lõikes. /.../ Ehk järk-järgult," ütles ta.

Uue hanke võitja loodetakse Reinholdi sõnul leida aasta lõpuks. Uue hanke eeldatav rahaline maht on 10 miljonit eurot.

Iva: riik peab selliste projektide puhul võtma suurema rolli

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ei osanud ERR-ile öelda, kui suurt kahju riik lepingu lõpetamise tõttu kannab.

"Numbriliselt antud hetkel ei oska seda keegi ilmselt öelda, sest selle projekti juures on kahetsusväärne see, et see on nii pikalt veninud, mis tähendab, et järjest tulevad peale uued seadusemuudatused, elu areneb, nõudmised kasvavad, nii et kulude kasvud on siin mitut pidi tulemas. Aga kindlasti topeltsüsteemide elus hoidmine nõuab oma osa. Meie jaoks on kõige suurem kahju muidugi see, et meil ei ole praegusel hetkel toimivat terviksüsteemi. Küll on aga oluline, et ühelgi hetkel ei katke maksed inimestele," rääkis Iva.

ERR küsis ka ministrilt, kes tekkinud olukorra eest vastutab. "Siin on kogu meeskonnal omad rollid ja omad vastutused. Seda meeskonda on vedanud meie kantsler, aga projekt ise on toiminud mitme ministeeriumi ja arendaja koostöös," vastas Iva.

"Kuna aeg on nii palju edasi läinud, ootused infosüsteemile, seaduse parandused nõuavad ka oma rahalist osa, siis osa mahtusid on ka sellega põhjendatud. Mida on juba eelmisest aastast planeeritud ja mida riik on selgete sammudega teinud on riigipoolne arusaam ja kompetentsi kasvatamine selles osas, kuidas nii suuri projekte juhtida, kuidas seda nii üles ehitada, et olla kindlad, et ka partner teisel pool saab oma töödega hakkama," lisas ta.

"Ja kui seda projekti alustades 2014. aastal sooviti saada nõndanimetatud võtmed kätte lahendus, et kõik algusest lõpuni teeb arendaja, siis praeguseks hetkeks on selge, et riik peab siin ikkagi võtma suurema rolli ja sellistesse projektidesse minema suurema enda kompetentsiga," ütles Iva veel.

Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS2 pidi valmis saama juba tänavu aasta alguses, kuid selle arendus on jäänud venima, mille tõttu nõudis riik juba märtsis hüvituseks 180 000 eurot.

Esiti 7,7 miljonit eurot maksma pidanud programmi maksumus oli maikuuks kerkinud 8,6 miljonini ja võib veelgi tõusta. Lõplikult valmis pidi projekt saama alles järgmise aasta suvel.



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: