Sundliitmise vastu läksid riigikohtusse ka Vastseliina ja Sõmerpalu ({{commentsTotal}})

Valdade ühindamine
Valdade ühindamine Autor/allikas: Sakala/Scanpix

Seni sundliitmise vastu riigikohtusse pöördunud 15 vallale lisadusid neljapäeval 16. vallana Vastseliina ja 17. vallana Sõmerpalu.

Praeguseks on riigikohtusse pöördunud Kambja, Ülenurme, Pala, Illuka, Emmaste, Tõstamaa, Koeru, Lasva, Mikitamäe, Rakke, Lüganuse, Padise ja Vasalemma ning Pühalepa, Võru ja nüüd veel Vastseliina ja Sõmerpalu.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium küsis Lasva, Koeru, Rakke ja Lüganuse valla taotluste kohta arvamust valitsuselt ehk riigihalduse ministrilt ning õiguskantslerilt 22. augustiks.

Samas andis riigikohus teistele valdadele aega taotlustes olnud puuduste kõrvaldamiseks kuni 14. augustini.

Seaduse kohaselt on selles küsimuses otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus ehk kohtusse pöördumise otsustamiseks peab volikogu hääletama riigikohtule esitatava taotluse lõppteksti üle.

Riigikohtu hinnangul aitab seaduse selline tõlgendus vältida hilisemaid vaidlusi selle üle, kas volikogu taotluse lõpptekst vastab volikogu etteulatuvalt antud volituses sisalduvale tahtele.

Kuna riigikohtule esitatud taotlustest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et vallavolikogud oleksid riigikohtule taotluse esitamist otsustades hääletanud taotluse lõppteksti üle, siis pole kolleegiumil võimalik hinnata, kas riigikohtule esitatud taotlus on lubatav.

Valimiskomisjon taunib protestivate valdade mõtet topeltvalimistest
Riigikohus ootab taotlejatelt tõendit, mis kinnitavad, et vallavolikogud hääletasid oma taotluse lõppteksti üle.

Juhul, kui vallavolikogud ei ole riigikohtule esitatud taotluse lõppteksti üle hääletanud, on volikogudel võimalik puuduste kõrvaldamiseks sellekohane hääletus läbi viia ja esitada kohtule seda kinnitavad tõendid.

Sundliitmise vaidlustused valimisi ei sega

15. oktoobril toimuvaid kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi sundliitmise määruse vaidlustused ei sega. Juhul, kui riigikohus peaks tegema lahendi pärast valimisi ja leidma, et sundliitmise määrused on põhiseadusega vastuolus, siis korraldatakse kohalikud valimised vaidlustatud piirkondades vanades piirides uuesti.

Samas on tõenäoline, et riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium teeb lahendi enne valimisi.

Toimetaja: Marek Kuul



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: