President kohtus parlamendiväliste erakondade juhtidega ({{commentsTotal}})

Kersti Kaljulaid ja Kristiina Ojuland.
Kersti Kaljulaid ja Kristiina Ojuland. Autor/allikas: VPK

President Kersti Kaljulaid kohtus reedel Paides parlamendiväliste erakondade juhtidega.

Kohtumisel osalesid Eesti Iseseisvuspartei esimees Sven Kivisildnik, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse esimees Valev Kald, Rahva Ühtsuse Erakonna esimees Kristiina Ojuland, Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu juhatuse liige Märt Kunnus, Erakond Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marko Kaasik.

Kohtumise eesmärk oli arutada poliitilise süsteemi avatust, esindus- ja osalusdemokraatia vahekorda ning parlamendiväliste erakondade võimalusi poliitilises protsessis osaleda, teatas presidendi kantselei.

Presidendi sõnul on väikestel parteidel oluline roll uute teemade toomises poliitilisse diskussiooni ning nende teemade ülevalhoidmises: “Mulle meeldivad aktiivsed kodanikud ja erakonnad on üks võimalus kodanikel aktiivne olla. Väiksemad erakonnad saavad ka oluliselt panustada kohalike omavalitsuste juhtimiskvaliteedi parandamisesse ning õmblusteta ühiskonna loomisesse.”

Allikas: ERR



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: