Euroopa Komisjon tahab mürgimunade kriisikohtumist ({{commentsTotal}})

{{1502449620000 | amCalendar}}
Hollandi toiduohutusameti hoiatus kapluses munariiuli juures.
Hollandi toiduohutusameti hoiatus kapluses munariiuli juures. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

 Euroopa Komisjon tahab 26. septembriks kokku kutsuda ministrid riikidest, kust on leitud putukamürki fiproniil sisaldavaid mune, ütlesid EL-i ametnikud reedel.

Saksamaa, Holland ja Belgia peavad lõpetama üksteise süüdistamise, ütles EL-i tervishoiuvolinik Vytenis Andriukaitis. "Üksteise süüdistamine ja häbistamine ei vii meid kuhugi ja tahan sellele punkti panna."

"Samas tuleb tähtsamad asjad kõigepealt ära teha. Meie ühine töö ja prioriteet on olukorda hallata, koguda informatsiooni ning keskenduda analüüsile ja õppetundidele, eesmärgiga parandada meie süsteemi ja ennetada kriminaalset tegevust," lausus Andriukaitis.

"Täpselt seda arutasin sel nädalal Saksa, Belgia ja Hollandi ministritega. Tegin ettepaneku pidada kõrgetasemeline kohtumine, kuhu võiksid tulla asjassepuutuvad ministrid ning toidu turvalisust tagavate ametite esindajad asjaga seotud liikmesriikidest, kui kõik faktid on selgunud," lisas ta.

Komisjoni pressiesindaja Mina Andreeva sõnul toimub kohtumine esialgseil andmeil 26. septembril.

"Tahame, et see kohtumine toimuks ajal, mil sündmusest on möödunud pisut aega ning välja on selgitatud võimalikult palju fakte," lausus Andreeva.

"Ütleme selgelt - see ei ole kriisikohtumine," rõhutas Andreeva, viidates meedias levinud uudistele, mis kohtumist selliseks nimetasid.

Lubatust suurema fiproniilisisaldusega mune on leitud 15 EL-i riigist ning Šveitsist ja Hongkongist.

Putukamürgi leidmine avalikustati 1. augustil ning sestpeale on poelettidelt eemaldatud miljoneid mune ja munapõhiseid tooteid.

Saksamaa, Holland ja Belgia, kust mürgimune esimesena leiti, süüdistavad mürgi leviku põhjustamises üksteist.

Fiproniili kasutatakse peamiselt loomade täitõrjeks, kuid Euroopa Liit ei luba seda kasutada toidutööstuses. Fiproniili tarvitamine suures koguses võib kahjustada inimeste neere, maksa ja kilpnääret.

Hollandi valitsus tunnistab vigu mürgimunade info käitlemises

Hollandi valitsus tunnistas reedel vigu putukamürki sisaldavatest munadest teavitamisega viivitamisel, kuid lükkas otsustavalt tagasi süüdistused hoolimatuses.

"Vigu tehakse igas kriisis ja nii juhtus ka sel puhul," ütles tervishoiuminister Edith Schippers neljapäeva õhtul telekanalis NPO.

Minister rõhutas, et Hollandi valitsus ei saa edastada infot kanalate puhastamiseks kasutatud putukamürgi fiproniil kohta, "sest see on osa kriminaaljuurdlusest".

Teised Euoopa riigid süüdistavad Hollandit, et too ei teatanud mürgimunadest aegsasti, vaid hoidis inimeste tervist mõjutada võivat teavet kinni.

"Me olime kõik juba 2016. aasta novembris teadlikud raportist fiproniili kohta munakanade farmides, aga toona ei osutanud miski, et ka munades leidub fiproniili," ütles Schippers.

Hollandi võimude tegutsemist kriisis on kritiseerinud mitu Euroopa riiki.

Prantsuse põllumajandusminister Stéphane Travert rõhutas kolmapäeval vajadust edaspidi paremat koostööd teha. Tema Belgia kolleeg Denis Ducarme ütles, et see, kuidas Hollandi valitsus juba 2016. aastal saadud infoga käitus, on tõsine probleem.

Euroopa mürgimune on leitud 15 EL-i riigist, Hongkongist ja Šveitsist

Euroopa kanalate putukamürki sisaldavaid mune on leitud lisaks 15 Euroopa Liidu riigile ka Hongkongist ja Šveitsist, ütles Euroopa Komisjon reedel.

Komisjoni pressiesindaja Daniel Rosario ütles, et kõigisse kõnealustesse riikidesse on jõutud fiproniili sisaldavad munad.

EL-i munateemaline kriisikohtumine on kavas 26. septembril, lisas ta.

Rosario sõnul on mürgimune leitud Austriast, Belgiast, Hollandist, Iirimaalt, Itaaliast, Luksemburgist, Poolast, Prantsusmaalt, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Slovakkiast, Sloveeniast, Suurbritanniast, Taanist.

Väljaspool EL-i on mürgimune leitud Šveitsist ja Hongkongist.

Prantsusmaal müüdi aprillist alates 244 000 mürgimuna

Prantsusmaal on alates aprillist müüdud 244 000 putukamürki fiproniil sisaldanud muna, kuid oht tarbijatele on "väga madal", ütles Prantsuse põllumajandusminister reedel.

Esimene 196 000 mürgimuna laar, mis imporditi Belgiast, müüdi 16. aprillist 2. maini. Seejärel imporditi Hollandist veel 48 000 muna, mis müüdi ära 19.-28. juulil, ütles Stephane Travert raadiole RMC.

Travert'i sõnul näitavad Prantsuse toiduameti uuringud, et munad ja neist tehtud toodetes oleva fiproniili "tase pole tarbijale ohtlik".

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Reformierakonna kontor.

Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: