Eesti alkoholiprobleemide taustaks on murepõhine ühiskond ({{commentsTotal}})

Noored joovad sellepärast, et tore oleks, täiskasvanute alkoholi liigtarbimise taustal on aga meie muretsev ja raskemeelne ühiskond. Alkoholiga seotud probleeme aitaks vähendada inimeste vaimse vormi parandamine ning alkoholi kättesaadavuse ja -reklaami piiramine, leiti arvamusfestivalil peetud ERRi arutelus.

„Meil pole isegi alkoholipõhine ühiskond, vaid murepõhine ühiskond. Inimesed elavad nädala sees vaimsest nullnivoost allpool ning nädala lõpus kasutatakse sellest nivoost üle tõusmiseks alkoholi,“ kirjeldas Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku juht Andrus Tikerpe alkoholiprobleemide sügavamat tausta.

Teine alkoholitarbimist oluliselt mõjutav tegur on häbi, märkis isiklikultki alkoholiga kimpus olnud publitsist Mihkel Kunnus. Oma sõnul tegi ta ühel hetkel teadliku otsuse häbist vabaneda ja alkoholisõltuvusega avalikkuse ette tulla.

„Mis tänapäeval lahutab last täiskasvanust, milline on allesjäänud täiskasvanuks saamise riitus? Seksuaalsus pole enam ammu seda, juhiluba ka mitte, valimised on harva… õigus osta alkoholi ongi üks vähestest,“ kirjeldas Kunnus.

Tema hinnangul peab Tikerpe väide alkoholi joomisest mure leevendamiseks paika küll, kuid mitte noorte osas.

„Noored ei joo sellepärast, et on raske, vaid sellepärast, et on tore.“

Ka justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul on alkoholitarbimine põlvkondlik küsimus ning noorte hoiakud on eriti olulised.

Ministrina õiguspoliitikat mõjutada suutev Reinsalu kirjeldas retsidiivsust ehk kuritegude kordamist kui peamist kriminaalpoliitika probleemi. Alkoholitarbimisega seotud kuriteod pole siinkohal erand.

„Retsidiivsuse mõjutamine on oluline. Karistamine iseenesest ei ole väärtus, karistuspoliitika eesmärk peab olema inimese käitumise suunamine.“

Kuid kas alkoholitarbimise ohjeldamine peaks olema üksikisiku võimuses või pigem riigi ja ühiskonna ülesanne? Mihkel Kunnus inimese tugevusse selles küsimuses ei usu.

„Kui me vaatame alkoholi müüki näitavaid arve, siis inimene ei saa selgelt enda piiramisega hakkama.“

Üks ühiskondliku mõjutamise vahenditest võiks arutelul osalejate arvates olla reklaamipiirangud.

„Reklaam on otseselt provotseerimine. Ettevõtlusvabadusest ei maksa selles kontekstis rääkida, sest alkoholitööstusel ja riigil on siinkohal selge huvide konflikt. Riigi ülesanne on hoolitseda rahva ja kultuuri säilimise eest, alkoholitööstuse huvi on müüa võimalikult palju alkoholi,“ kirjeldas Kunnus.

„WHO-l on soovitused, mille kohaselt alkoholireklaami piiramine oleks toimiv meede noorte joomise piiramiseks,“ tõdes ka Tikerpe.

Reinsalu sõnul käib küll Eestis ja maailmas tugev lobi alkoholitööstuse huvide eest, aga näha on ka üleilmset lobi narkootikumide legaliseerimise eest.

„Prognoositav turg on kanepi legaliseerimise puhul 2 miljardit inimest,“ tõdes Reinsalu.

Andrus Tikerpe sõnul on Eestis viimasel ajal käivitatud vabatahtlikke programme, millest alkoholiga kimpus inimesed saavad abi otsida. Kuid üks sellega seotud probleem on e-tervise süsteem, mis on päris paljude institutsioonide jaoks vabalt otsitav.

„E-tervis on hea süsteem, aga see võib samas olla ka stigmatiseerumise allikas, kui sealt nähakse, et alkoholiprobleemidele on otsitud lahendust või psühhiaatrilist abi otsinud, siis avaneb teatud võimalus stigmatiseerumiseks.“

Arutelu jälginud inimeste hulgas korraldati ka Teomeetri programmi raames küsitlus selle kohta, milliseid alkoholiga seotud lubadusi ollakse valmis andma. Kõige rohkem lubati korraldada pidu ilma alkoholita ning et ei minda rooli isegi siis, kui ollakse joonud vaid üks alkohoolne jook.

 



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: