Repliik: noorte arusaam keskkonnasäästust on veel pigem trendipõhine ({{commentsTotal}})

Arvamusfestival 2017
Arvamusfestival 2017 Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Arvamusfestivali ajaloo jooksul on tänavu esimest korda avatud ka lastearutelude ala, kus oma väikest arvamusfestivali korraldavad noored ise. Esimesel arutelul vestlesid noored taaskasutamise üle Eestis ja mujal – nii sellest, mis tehakse hästi, aga ka halvasti. Muljeid sellest, kuidas noored hakkama said, vahendab ERRi ajakirjanik Merit Maarits.

Ma ei ole kunagi arvanud, et noored Eestis või mujal päriselt hukas on ja seepärast ei tulnud ma vanema inimesena ka arutelu kuulama suurte eelarvamustega. Noortele teevad muret samasugused teemad, nad lihtsalt räägivad neist teistel viisidel.

See tähendab, et kuigi arutelu ehk ei läinud probleemide ega ka lahendustega päris süvitsi, oli hea kuulata, et probleemi mitmekülgsust mõistetakse, seda ka võimalike lahenduste poole pealt. Olgugi see täpselt nii lihtsasti sõnastatud, et ökotoit ei maitse samaväärselt hästi nagu n-ö tavatoit või üks-kaks lisaeurot hinnas tundub eesliite „öko“ eest toidukaupade puhul jabur.

Mõned märksõnad – teise ringi poed, pakendivabad kauplused, prügisorteerimine, loodussäästulikumad tootmisviisid. Võiks öelda, et noortel on teada, kuidas see keskkonnahoidmine käib ja käima peaks. Sellegipoolest, palju kõlas loosungipõhiseid lahendusi, mida tõtt-öelda kuuleb sageli ka täiskasvanud ökomeelsete inimeste suust, kes jäävadki oma lähenemises trendipõhisele tasandile.

Ses mõttes saab moderaatori tehtud märkusega selle kohta, et meedias ei räägita taaskasutamisest jm keskkonnasäästlikust tegemisest piisavalt, nõustuda. Ei räägita lihtsalt piisavalt põhjalikult ja need noored, kes olid lastearutelude alale kokku tulnud, tegelikult ka näitasid seda. Noored võivad küll teada seda, milline on tarbimiskultuuri kontekstis keskkonnasäästliku kodaniku tunnuskäitumine, aga tegelikult näikse, et põhjalikumat aruandmist enesele on vähe(m).

Miks nii? Sest arutelu algas teise ringi, second hand kaupluste teemal, mis jõudis paratamatult argumentideni, kuidas H&M-ist ostetud riietega võib ka iga teine sulle tänaval vastu tulla, aga kaltsukatest leiad unikaalseid asju, mida kellelgi teisel tõenäoliselt riidekapis ei ole. See pole päris see.

Kuivõrd arutelu pidanud noori võib pidada piisavalt juba eneseteadlikeks ja realistlikeks – kas või seetõttu, et nad oli julged teiste aladega võrdväärset paneeli pidama ühiskondlikult olulisel teemal – loodan, et järgmine samm sellest on probleemi põhjalikum mõtestamine, kus noored oskavad muu hulgas ka kritiseerida ühe või teise ökoliikumise ja -käitumise tegeliku kasu.



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: