Trump Põhja-Koreale: USA sõjalised vastused on täielikult paigas ({{commentsTotal}})

{{1502453280000 | amCalendar}}

Põhja-Korea vastu koostatud sõjalised lahendused on nüüd täielikult paigas, teatas USA president Donald Trump reedel.

"Sõjalised lahendused on nüüd täielikult paigas ja valmis teostamiseks, kui Põhja-Korea peaks tegutsema ebamõistlikult. Loodetavasti Kim Jong-un leiab teise tee!" säutsus Trump.

USA presidendi järjekordsed hüüatused Twitteris lisavad hoogu sõnasõjale Põhja-Korea relvaprogrammi üle, mida teised maailma riigid, eesotsas Põhja-Korea pealiitlase Hiinaga, on korduvalt kutsunud talitsema.

Trump hoiatas nädala algul Põhja-Koread, et riik seisab silmitsi "tule ja raevuga, mida maailm pole varem näinud", kui jätkab USA ähvardamist rakettide ja tuumarelvadega.

Põhja-Korea vastas ähvardusega tulistada rakette Vaiksel ookeanil asuva ja kahte USA sõjabaasi võõrustava USA territooriumi Guami suunas. Pyongyangi sõnul on plaani eesmärk "anda signaal määravalt olulisusest hoiatusest", sest ainult "absoluutsel jõul" on mõju USA liidrile, "kel puudub aru".

Trump hoiatas seepeale, et Põhja-Koreal on põhjust olla tagajärgede pärast "väga närvis", kui see peaks isegi mõtlema Ühendriikide territooriumi ründamisele.

Hiina manitses reedel USA-d ja Põhja-Koread sõnade ja tegudega "ette vaatama".

Peking on korduvalt ärgitanud jätkama aastate eest katkenud kuuepoolseid kõnelusi Põhja-Korea kriisi lahendamiseks, kuid üleskutsed on jäänud Trumpi ja Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni retoorika varju.

Hiina manitseb USA-d ja Põhja-Koread "ettevaatlikkusele"

Hiina manitses reedel USA-d ja Põhja-Koread sõnade ja tegudega "ette vaatama", sest riikide sõnasõda Pyongyangi relvaprogrammi üle süvendas pingeid.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuang vastas küsimustele Põhja-Korea ähvardusest võtta rakettidega sihikule USA territoorium Guam ja president Donald Trumpi sõjakate hoiatustest.

USA ja Põhja-Korea peaksid püüdma omavahelisi pingeid vähendada, ütles ta.

Riiklik päevaleht: Hiina peab jääma neutraalseks, kui Põhja-Korea ründab USAd esimesena

Peking peaks eirama Hiina ja Põhja-Korea kaitsepakti ning "jääma neutraalseks", kui Põhja-Korea ründab USA-d esimesena, kirjutas riiklik päevaleht Global Times reedel toimetajaveerul.

Washington ja Pyongyang mängivad "hulljulget mängu", mis võib viia "valearvestuse ja strateegilise sõjani", kirjutas Global Times.

"Peking ei suuda veenda Washingtoni ega Pyongyangi praegu taganema," kirjutas rahvuslusel põhinevaid ideid edendav leht.

Peking "peab kõikidele pooltele selgeks tegema oma seisukoha ning panema nad mõistma, et kui nende tegevused ohustavad Hiina huve, siis vastab Hiina kindlakäeliselt".

USA president Donald Trump hoiatas sel nädalal Põhja-Koread, et riik seisab silmitsi "tule ja raevuga, mida maailm pole varem näinud", kui jätkab USA ähvardamist oma rakettide ja tuumarelvadega.

Põhja-Korea vastas ähvardusega tulistada rakette Vaiksel ookeanil asuva USA territooriumi Guami lähedale. Guamil asub kaks USA sõjabaasi.

USA hinnangul pole Hiina teinud piisavalt oma liitlase Põhja-Korea taltsutamiseks. Hiina on seisukohal, et olukorda saab lahendada vaid Washingtoni ja Põhja-Korea dialoog.

Hiina sõdis 1950.-1953. aastani toimunud Korea sõjas Põhja-Korea poolel ning riigid sõlmisid 1961. aastal vastastikkuse kaitse pakti.

Global Times kirjutas nüüd, et kui Põhja-Korea ründab USA-d esimesena, siis peaks Hiina pakti eirama.

"Hiina peaks samuti tegema selgeks, et kui Põhja-Korea tulistab esimesena USA pinnast ohustavaid rakette ja USA annab vastulöögi, siis jääb Hiina neutraalseks," öeldi toimetajaveerul.

"Kui USA ja Lõuna-Korea ründavad ning üritavad kukutada Põhja-Korea režiimi ja muuta Korea poolsaare poliitilist mustrit, siis Hiina takistab neid," lisas leht.

Mattise sõnul oleks sõda Põhja-Koreaga katastroof

USA kaitseminister Jim Mattis hoiatas neljapäeval, et sõda Põhja-Koreaga oleks katastroof ning et diplomaatilised jõupingutused annavad tulemusi.

Californias toimunud üritusel kõneldes ütles ta, et tema missioon ja vastutus on sõjalised variandid valmis hoida, kui neid vaja peaks olema, aga rõhutas, et USA on keskendunud praegu diplomaatiale.

"Ameerika jõupingutusi juhib diplomaatia, neid veab diplomaatia, need saavutavad diplomaatilisi tulemusi ning ma soovin, et see praegu nii ka jääks," lausus Mattis.

"Sõja tragöödia on hästi teada, see ei vaja muud iseloomustust peale tõsiasja, et see oleks katastroofiline," lisas ta.

USA president Donald Trump hoiatas sel nädalal Põhja-Koread USA ähvardamise eest.

Mattis mainitud diplomaatiliste tulemuste üksikasju ei täpsustanud, kuid ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestas sel nädalavahetusel uued sanktsioonid Pyongyangi vastu.

ÜRO resolutsioon keelab riikidel anda täiendavalt töölubasid põhjakorealastele, mis on seni olnud veel üks sissetulekuallikas Kim Jong-uni režiimile. Samuti keelatakse uute ühisettevõtete loomine Põhja-Korea kompaniidega ja uute investeeringute tegemine olemasolevatesse ühisettevõtetesse.

ÜRO julgeolekunõukogu on kehtestanud Põhja-Korea vastu kuus sanktsioonidepaketti , kuid need ei ole suutnud takistada Põhja-Koreal arendamast oma ballistiliste rakettide ja tuumarelvade võimekusi.

Meetmed kiideti heaks ühehäälselt, sealjuures toetas neid nii Venemaa kui Hiina, kes on Põhja-Korea suurimaks liitlaseks.

Mattis manitses kolmapäeval Põhja-Koread loobuma tuumarelvade hankimisest ja peatama tegevuste kaalumise, mis viiksid "tema rahva hävinguni".

Mattis lisas, et USA on ka edaspidi Põhja-Koreast jõult üle ning Pyongyang kaotaks mis tahes võidurelvastumise või konflikti, mille ta otsustab algatada.

Lavrov hoiatab USA ja Põhja-Korea vaheliste pingete eskaleerumise eest

Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas reedel, et USA ja Põhja-Korea vaheliste pingete eskaleerumise oht on muutnud kahe riigi sõnasõja tõttu väga tõsiseks.

"Ma usun, et oht on suur, eriti seda retoorikat arvestades, kui kõlavad otsesed ähvardused jõudu kasutada," ütles Lavrov. "Me loodame siiski, arvestame sellega, et võidab terve mõistus."

Ta tõi näiteks kadunud Iraagi riigijuhi Saddam Husseini, kes allkirjastas ÜRO-ga lepingu, mille alusel rahvusvahelised asjatundjad uurisid läbi kogu Iraagi: "Pöörasid kõik pahupidi, hävitasid kõik tuumaprogrammi jäänused".

"Pärast ei leitud enam midagi. Ja sellegipoolest ta ikkagi kukutati, sest diktaatorina, nagu teda siis nimetati, tekitas USA ja Suurbritannia ametivendades vastumeelsust. Selle nimel, et rahuldada oma vihkamist, purustasid nad riigi," ütles Lavrov.

Ta meenutas ka Liibüa olukorda, kus samuti oli tuumaprogramm, millest liibüalased ise loobusid. "Mis Muammar Gaddafist sai, on üldteada," nentis välisminister.

"Seepärast, kui me suhtleme mõne riigiga sh kõnealuses piirkonnas, räägitakse meile: "Näe, iraaklased ja liibüalased loobusid tuumarelvast, ja mis neist sai?" rääkis Lavrov.

"Küsimusel on muidugi õigus olla, kuid meie loomulikult pooldame seda, et tuumarelva olemasolu ei oleks tingimuseks, et sinust tänapäeva maailmas lugu peetaks. See on väär," lisas ta.

Moskva ei tunnusta Põhja-Koread tuumariigina

Venemaa ei tunnusta Põhja-Koread tuumariigina, ütles Lavrov.

"Põhja-Korea räägib praegu, et tal on seaduslik alus tuumarelva loomiseks, on sellega isegi hakkama saanud. Te teate meie seisukohta - me ei saa Põhja-Koread tuumariigina sallida," selgitas Vene välisminister.

Põhja-Korea allkirjastas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu, kuid võttis siis allkirja tagasi, meenutas Lavrov.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: