Elav ülevaade Arvamusfestivalist: kes ütles mida, kellele ja miks ({{commentsTotal}})

{{1502466900000 | amCalendar}}

Arvamusfestivalil toimub kümneid arutelusid, mitut huvitavat teemat arutatakse samaaegselt. Selleks, et olulised huvitavad mõtted ei jääks vaid arutelualadele, vaid pakuksid aruteluainest ka mujal Eestis, panevad ERRi toimetajad siia artiklisse kokku huvitavamad ja kõneainet pakkuvad teemakillud.

Parlamendierakondade esimeeste debatt pildis

 

Kaunissaar: Rail Baltic on poliitiliselt hea märklaud, mida tulistada

Rail Balticu vastased logistikaettevõtja Karli Lambot ja looduskaitsja Mati Kose näevad endiselt probleemi selles, et projekti mõju pole piisavalt pika vinnaga ega põhjalikult hinnatud.

 

Kose sõnul jällegi ei saa mingisugusest keskkonnasäästust rääkida, sest Rail Baltic ei saa sellisel kujul olla keskkonnasõbralik alternatiiv. 

Ta leiab, et vaadata ei tule mitte ainult otseseid, Rail Balticu kasutamisega seotud keskkonnamõjusid, vaid hinnata tuleb ka seda, kui palju saastatakse keskkonda nende meeletute ehitustöödega – neid meeletuid masinate töötunde, kus diisel ei paiska õhku ainult CO2-te, vaid ka väga palju müra.

 

Rail Balticu projektikoordinaator Kristjan Kaunissaar ütles, et Rail Balticuga seotud otsusteni on jõutud igatahes demokraatlikult ja usub, et vaidlused, mis nüüd uuesti päevakorda on tõstetud, on teistsugust päritolu. 

 

 

 

 

Ülikoolid pole suutnud oma teadmisi ministeeriumiteni viia

Praegu sotsiaalministri portfelli hoidev Jevgeni Ossinovski selgitas, et on oma kahes ministriametis püüdnud ülikoolides tehtud tööd kaasata. Kui haridusministeeriumis õnnestub ehk paremini ministeeriumi ja pedagoogika üliõpilaste huvisid kattuma panna, sest ministeeriumis on tehtud 3-4 aasta pikkused arengukavad, siis sotsiaalvaldkonnas on asi keerulisem. Üks puudustest on just akadeemiapõhine.

 

Praxise riigivalitsemise programmi analüütik Jane Matt nõustus, et praegune teadusdiskussioon on väga akadeemiakeskne ning teadlased lihtsalt ootavad, et nende suurt tööd märgataks. "Teadlasena on vastutus, kuidas sinu akadeemiline tekst muutuks reaalselt lahendatavaks ja sekkuvaks,“ sõnas Matt.

„Ülikooli töötajana ei tahaks ma ära unustada rolli sõltumatu üksusena,“ oponeeris eelneva peale kultuuri- ja teadusajaloolane Aro Velmet. Ta rõhutas, et just autonoomia ja mitte kellegagi seotus on see, mis annab ülikoolidele uurimisvabaduse ja uuringutele kvaliteedi.

„Akadeemia ülesanne pole anda vastuseid, vaid küsida uusi ja huvitavaid küsimusi, mille peal igapäevase poliitika tööl võib-olla ei tuldagi,“ ütles ta

Seksuaalharidus ei ole kondoom banaani peal

Probleem pornograafiaga algab selle defineerimisest. Pornot on keeruline defineerida, sest see on ajas muutuv, märkis lavastaja Paavo Piik. Ta ütles, et põhiküsimus seoses pornoga on see, kuidas selgitada noorele, et see mida ta näeb, ei ole päris, vaid fiktsioon, mis etendab end tõe pähe.

Piik lisas, et haridus on üldse ainus viis, kuidas päriselt võidelda pornoprobleemiga. „Kas keegi on saanud haridust, millega ta tunneb, sellest oli väga palju kasu? Minu koolis oli see niivõrd marginaalne, kui sa näitad seda, kuidas banaanile pannakse kondoom otsa ja demonstreerid penetratsiooni, siis see ei ole seksuaalharidus.“ 

HIV kaoks Eestist ühe inimpõlvega, kuid inimesed pole laborihiired

„Kui varem levis HIV selgelt piiritletud grupis – süstivate narkomaanide hulgas –, siis nüüd on üha suurem hulk uutest diagnoosidest inimestel, kes pole kunagi narkootikume tarbinud. Nende keskmine vanus on 35+,“ kirjeldas mõttekoja Praxis tervisepoliitika analüütik Laura Aaben.

 

See seltskond käis koolis ja sai seksuaalkasvatust ajal, mil see oli hoopis teistsugune kui praegu. Sellest tuleneb ka hoopis teistsugune suhtumine lihtsaimasse elu- ja tervisekindlustusse – kondoomi.

Taavi Kotka: Eesti kantslereid ja ministreid ei huvita e-Eesti areng

Varasemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töötanud ja nüüd taas erasektorisse naasnud Taavi Kotka kritiseeris tugevalt avaliku sektori minna laskvat suhtumist: “Kui ei meeldi, mine ära.” Seda ka kõige kõrgemal, ministrite ja kantslerite tasemel. Paraku takistab taoline suhtumine ka teenuste arendamist – vastutav minister ei pea oluliseks arenduseks käsu andmist, isegi kui tal selleks kõik võimalused on.

“Minister teab, et teenus ei tööta ega ole hea, aga ta ütleb, et teda ei huvita, sest selle eest ta hääli ei saa,” lisas Kotka. “Kui on vaja hääli koguda, oleme Arvamusfestivalil ja ütleme, et e-teenused on tähtsad ja et on vaja kasutajasõbralikkust, aga Paide sildist (Tallinna poole) mööda sõites küsime: oota, millest me rääkisimegi?” viitas Kotka sellele, et e-teenuste arendamisest rääkimine on kahepalgeline.

Trumpi sanktsioonid käristavad niigi suurt väärtuste lõhet EL-is

„Trump kehastab Ameerikas kõike seda, mis eurooplastele ei meeldi ega pole kunagi meeldinud,“ sõnas Marju Lauristin (SDE) Johannes Tralla juhitud arutelus. Ameerikavastasus on Euroopa Liidus kasvanud suureks, eriti sakslaste ja prantslaste seas.

Euroopa Liidus kärisenud lõhe võiks väheneda uue Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni värskete ideedega. Eesti parlamendisaadikud on selles osas ettevaatlikud: kõik Macroni plaanid ei ole Euroopa ühtsust silmas pidades rõõmustavad. Näiteks Eestile oluliste digiteemade ja andmekaitse osas on Prantsusmaa uue presidendi vaated väga konservatiivsed ja ühtse digituru arengut takistavad.

Euroopa Komisjonil ei ole enam varsti palju manööverdamisruumi selles, kas Poolat ELi põhisväärtuste rikkumise pärast sanktsioneerida. Kohtute töösse sekkumine peaks saama Euroopas tugeva vastuse, usub Urmas Paet (RE).

"Rahva teenrid": poliitikuil pole isu vaidlust kooseluseaduse üle lahendada

Kardetavasti ei soovi riigikogu liikmed ja erakonnad vaidlust kooseluseaduse üle maha võtta ja küsimust ära lahendada, sest see võimaldab neil vastanduda ja teema kaudu endale kõneainet saada, leiti seekord Arvamusfestivalilt eetrisse läinud Vikerraadio saates "Rahva teenrid".

"Väga küüniline ja tehniline lahendus, mis päädis sellega, et ka tänase riigikogu koosseisuga ei ole võimalik neid rakendusakte vastu võtta," nentis Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar. Tema hinnangul on kogu diskussioon kestnud üheksa aastat liiga kaua. Hussar meenutas, et 2006. aastal tuli toonane justiitsminister Rein Lang välja ettepanekuga, et samasooliste partnerlusseadus tuleks heaks kiita. Toona oli aga vastasseis nii suur, et teema läks kalevi alla.

Vikerraadio arutelusaates "Rahva teenrid" olid külas Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ning Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar. Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald on enda sõnul skeptiline, kas tänane riigikogu koosseis ja erakonnad soovivad seda diskussiooni enne valimisi või ka üleüldse maha võtta.

"Jätkuvalt on need seadused tööriistaks. Ma näen ka tänases parlamendis erakondi ja üksikuid poliitikuid, kes tahaksid seda hoida laual ja seeläbi hoida iseendale kõneainet," nentis ta.

11. august

 

Alkoholiarutelu: Eesti alkoholiprobleemide taustaks on murepõhine ühiskond

Noored joovad sellepärast, et tore oleks, täiskasvanute alkoholi liigtarbimise taustal on aga meie muretsev ja raskemeelne ühiskond. Alkoholiga seotud probleeme aitaks vähendada inimeste vaimse vormi parandamine ning alkoholi kättesaadavuse ja -reklaami piiramine.

Greete Palmiste juhitud arutelul “Alkohol: kas ravida või karistada?” avaldasid arvamust Urmas Reinsalu, Mihkel Kunnus ja Andrus Tikerpere.

Noorte arusaam keskkonnasäästust on veel pigem trendipõhine

Meedias ei räägita taaskasutamisest jm keskkonnasäästlikust tegemisest piisavalt, nõustuda. Ei räägita lihtsalt piisavalt põhjalikult ja need noored, kes olid lastearutelude alale kokku tulnud, tegelikult ka näitasid seda. Noored võivad küll teada seda, milline on tarbimiskultuuri kontekstis keskkonnasäästliku kodaniku tunnuskäitumine, aga tegelikult näikse, et põhjalikumat aruandmist enesele on vähe(m).

 

Salongikõlbulikuks saanud folk on märk kultuuri hoidmisest

Mis jääb meist maha 500 või 1000 aasta pärast olevatele folkloristidele ja ajaloo uurijatele? „Folk on saanud nii-öelda salongikõlbulikuks,“ märkis etnoloog ja alakultuuride uurija Aimar Ventsel. Kui senimaani on puhas folkmuusika olnud pigem valitud ja suletud seltskondadele või siis vaid simmanitel kõlav, siis nüüd on see saanud populaarseks. Folkloristide töö on aga läbi aja muutunud – seda tehakse juba aastakümneid digitaalselt. Muide, Eesti rahvusraamatukogul on kohustus jäädvustada Eestit ka veebis. Kuidas aga säilitada digitaalset, kui 20 aastaga on flopidest saanud pilveteenused? Kuidas kaitsta kultuuri säilitamist digitaalsel ajastul? 

Liisu Lassi juhitud arutelul "Kuidas mäletada, kuidas kujutada" arvamust avaldasid Mari Sarv, Rain Kooli ja Aimar Ventsel.

Kolm väidet | Kui palju hüve tehnoloogia ühiskonnale ikkagi toob?

Tehnoloogilist mõtlemist on seni ühiskondlike probleemide lahendamisel kaasatud vähe, aga see trend on pöördumas. Arvamusfestivali teadusala arutelul "Kuidas Google ja Tesla ühiskonna korda teeksid?" arutlesid tehnoloogiavaldkonna spetsialistid selle üle, kuivõrd hüvanguline tehnoloogia ühiskonna jaoks ikkagi on.

Väide 1: Paljud ühiskondlikud probleemid ei ole tehnoloogia abil lahendatavad

Starship Technologies’i vaneminseneri Kristjan Kaunissaare meelest ei ole asju, kuhu tehnoloogia ei jõua.

See-eest Telia tehnoloogiadirektor Kirke Saar märkis, et tehnoloogia üksi ei tee midagi ära, selleks on vaja (ka) inimest. „Hooldaja on füüsiline inimene, aga oluliselt lihtsam on seda hooldajat vahendada, kui selleks on hea tehnoloogiline lahendus. Ma arvan, et see väide on kahe otsaga. Kui sa ütled, kas on asju, mida tehnoloogia ei lahenda, siis tõesti, tehnoloogia üksi ei lahenda kunagi midagi. Selle taga on inimene.“

IT ei lahenda tööstus 4.0 probleemi ettevõtete eest ära

Maailma juhtivates tööstusriikides on alanud neljas tehnikarevolutsioon, n-ö tööstus 4.0, mis tähendab, et tootmise digitaliseerimisega saavutatakse tootlikkuse hüppeline kasv. See aga ei tule nii lihtsalt. Kui räägime tööstuse digitaliseerimisest, siis see nõuab suurt kapitalimahutavust, aga kui vaadata praegu kättesaadavaid laenutingimusi, siis on seitse aastat on üks pikimaid perioode, mis ajaks pank annab tööstusettevõttele laenu. Rootsis, Soomes ja mujal on see aeg tavapäraselt 12–15 aastat.

Jüri Riivese juhitud arutelus "Neljas tehnoloogiarevolutsioon" rääkisid kaasa Professor Tauno Otto (TTÜ), Kaupo Reede (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Frid Kaljas (FESTO), Anneli Heinsoo (Tieto Estonia AS).

President selgitab, mis on õmblusteta ühiskond

"See, millega saad ise hakkama, kutsu pere appi. Kui perega ei saanud lahendatud, kutsu küla appi. Kui sellest ka ei piisa, kutsu kohalik omavalitsus. Kui ka sellest ei piisa, teeme kõik koos." See president Kersti Kaljulaidi tsitaat võtab kokku tema idee ühiskonna muutmisest tõhusamaks.

"Suud puhtaks" eri: me kõik köndistame arutelukultuuri

Ajakirjanikud, poliitikud ja lugejad-valijad peaks võtma rohkem vastutust selle eest, milline on meie avalik aruteluruum ja demokraatia tervis, märkis Indrek Treufeldt „Suud puhtaks“ Arvamusfestivali eridebatis. "Eestile oleks hea valgustatud demokraatia: ajakirjanikud, poliitikud ja rahvas tunneks rohkem vastutust, et ei plärtsuks, ei devalveeriks sõnu ja lauseid."

"Suud Puhtaks" arvamusfestivalil Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

"Vaata: …!"

Seda, et ajakirjandus peab lugejaid lolliks, iseloomustab ka käskivas viisis pealkirjastamine, mis on üha kasvav tendents. "Arvatakse, et lugeja ei saa aru, et pildigaleriid peab vaatama…" Indrek Treufeldt

"Kümne aastaga on omadussõnade hulk olulisel määral vähenenud. Kirjeldame ümbritsevat maailma vähemate sõnade abil. /---/ Läbivalt on hakatud alahindama või alavääristama lugejat. Ka arvamusartiklite keeleline rikkus on pigem kokku toimetatud ja lihtsamaks toimetatud." Linnar Viik

"Suud puhtaks" erisaates osalesid: Liisa Pakosta, Helen Tammemäe, Indrek Treufeldt, Kaja Kallas, Linnar Viik.

Toimetaja: Marju Himma, Allan Rajavee, Greete Palmiste



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: