Ratas soovib gaasitaristu ühistaotluse esitada hiljemalt septembri alguses ({{commentsTotal}})

{{1502455920000 | amCalendar}}

Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis külastasid reedel Inčukalnsi, et arutada regionaalse LNG terminali rajamisega seonduvat.

Ratas ütles ERR-i raadiouudistele, et Eesti toetab veeldatud maagaasi regionaalse terminali plaanidega edasi liikumist. Tema sõnul on Eesti valmis arutama erinevaid koostööformaate.

Peaminister märkis, et Balti riigid peavad tegema ühiseid pingutusi, et tagada välja pakutavale taristule Euroopa Liidu kaasfinantseerimine.

"Eesti positsioon on siin see, et ka meie riiki ehk siis põhjarannikule Paldiskisse LNG terminal tuleks. See aga eeldab seda, et Eesti, Läti, Leedu peavad tegema ühistaotluse, ühisprojekti, mis sisaldab siis kahte - nii Klaipeda ujuvterminali kui ka Paldiski terminali," selgitas ta.

Ratase sõnul on Eesti jaoks olnud oluline see, et "me ei sotsialiseeriks riigi abi". "Et riigi abi sellistes projektides ei ole. Et need on turupõhised. Ja see oli siis üks arutelu teema, mis täna oli laual ja see oli ka väga tugevalt Läti-poolne soov. Ja mul on tunne, et sellega ka Leedu nõustub."

"Nii et kokkulepe on see, et nüüd lähinädalal Eesti, Läti ja Leedu spetsialistid, ametnike tasand räägib läbi ja püüame ühistaotluse esitada hiljemalt septembri alguses," sõnas peaminister lõpetuseks.

Tegu oli peaministrite kolmanda temaatilise kohtumisega

Tegemist oli peaministrite kolmanda gaasitaristu tuleviku alase kohtumisega, varasemalt on ühiselt külastatud Paldiskit ja Klaipėdat, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Mul on hea meel, et olen koos Läti ja Leedu kolleegidega saanud külastada kõigi kolme Balti riigi gaasitaristuobjekte. Tegu on olnud vajalike kohtumistega fikseerimaks ühiseid seisukohti ning leidmaks parim lahendus gaasitaristu tuleviku osas," sõnas peaminister Ratas kohtumise järel.

"Regionaalse koostöö tähtsust selles küsimuses ei saa alahinnata – tarneallikate mitmekesistamine ning stabiilse ja turvalise maagaasitarne tagamine on Balti riikide ühine huvi," lisas ta.

Peaministri sõnul toetab Eesti regionaalse LNG terminali plaanidega edasi liikumist. "Oleme valmis arutama erinevaid koostööformaate, kuid toimiva gaasituru ja kulutõhusate taristuobjektide rajamise eeltingimuseks on Balti riikide ühised turutoimimise reeglid ning riigiabi andmise lõpetamine," lausus Ratas ning lisas, et Eesti riik maksumaksja rahaga projekte toetada ei soovi.

Edasistest sammudest kõneldes ütles peaminister, et projektiarendajate poolt on oluline pakkuda välja regionaalseid vajadusi rahuldav LNG taristu, mis võtaks arvesse nii Eesti ja Leedu terminaliprojekte kui Lätis asuvat maagaasihoidlat. "Balti riigid peavad tegema ühiseid pingutusi tagamaks väljapakutavale taristule Euroopa Liidu poolne kaasfinantseerimine," sõnas Ratas.

Regionaalne LNG terminal Soome lahe kaldal on üks element paketis, kus on ka Eesti-Soome vaheline gaasiühendus Baltic Connector ja Leedu-Poola vaheline gaasiühendus GIPL. See oluliste gaasi taristuprojektide nimekiri lepiti kokku juba 2013. aastal eesmärgiga siduda Balti riigid ja Soome EL ühtse gaasituruga ning luua võimalused gaasi tarneallikate mitmekesistamiseks.

Kučinskis: regionaalne infrastruktuur peab rajanema turupõhimõtetel

Läti peaministri Māris Kučinskise sõnul peaks regionaalne infrastruktuur rajanema turupõhimõtetel, vahendas BNS.

Kučinskise kõneisiku teatel arutasid Eesti, Läti ja Leedu peaministrid reedesel kohtumisel Lätis Inčukalnsi gaasihoidlas regionaalset koostööd energiavaldkonas. Kučinskis rõhutas, et regionaalne infrastruktuur põhinema turupõhimõtete järgimisel, kuna see on ainus viis saavutada parimat tulemust, milleks on tarbijatele võimalikult madal gaasihind.

Balti peaministrid märkisid Inčukalnsi gaasihoidla olulisust, mis edendab regionaalset gaasiturgu ja gaasivarustuskindlust. Peaministrid nõustusid, et lahendus peab olema majanduslikult jätkusuutlik, tagamaks täielikult toimiv regionaalne gaasiturg ning kindlustamaks gaasivarustus Balti riikides.

Kõneisiku sõnul nõustusid kolm ministrit tutvuma kõigi kolme riigi strateegiliselt oluliste energiainfrastruktuuri objektidega. Ministrid on juba külastanud Paldiskit ja Klaipedat.

Leedu nõunik: Baltimaad otsustavad ühise LNG-turu tuleviku osas kahe nädala pärast

"On olemas põhimõtteline kokkulepe edasi liikumiseks ja nüüd on selge kahenädalane tähtaeg, mis on vajalik meie ühise seisukoha täpsustamiseks ja Euroopa Komisjonile ühisavalduse tegemiseks. Samuti arutab teemat ka Läti valitsus," ütles Leedu peaministri välispoliitika nõunik Deividas Matulionis BNS-ile.

Matulionise sõnul kaasas põhimõtteline kokkulepe regionaalse LNG-paketti, kuhu kuulub juba töös olev Klaipeda terminal, planeeritav Eesti terminal ning Läti Incukalnsi gaasihoidla.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: