Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud ({{commentsTotal}})

Apteek.
Apteek. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kui ravimiseaduse muudatused kaks aastat tagasi vastu võeti, kritiseeris konkurentsiamet mitmeid selle aspekte teravalt. Seaduse üleminekuperiood lõpeb aastal 2020, kuid üksmeelt, kas 2015. aastal kehtestatud muudatused on õiglased ja vajalikud, pole senini saavutatud.

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ütles reedel ERRile, et apteegireformi aluseks olevad piirangud tuleks üle vaadata ja kui nende järele vajadus puudub, need tühistada.

Omandipiirangut, mille järgi peab apteegis vähemalt 50-protsendiline osalus olema proviisoril, peab amet liiga ambitsioonikaks plaaniks, leides, et suurt osa apteeke ei pruugi õnnestuda proviisoritele võõrandada. Samuti on konkurentsiamet seisukohal, et kehtiva regulatsiooni rakendamine võib riigile tuua hulga kulukaid kohtuvaidlusi.

Hiljuti pöörduski Benu apteegiketi omanik Tamro Eesti OÜ, mis kuulub Saksamaa Phoenixi kontserni, riigi poole palvega omandipiirangu säte ümber vaadata, nimetades uue korra jõustumist ebaseaduslikuks sundvõõrandamiseks, mis rikub ka Eesti ja Saksamaa vahel kehtivat investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut.

Vertikaalse integratsiooni keelu kohta, mis tähendab, et ravimite hulgimüüjad ei tohi olla seotud üldapteekidega, märkis konkurentsiamet kahe aasta eest, et uued piirangud kahjustavad konkurentsi sarnaselt varasematele, mille riigikohus kehtetuks tunnistas.

Ameti järelevalveosakonna juhataja kinnitas, et nad on senini samal seisukohal, mille nad 2015. aastal tervise- ja tööministrile, justiitsministrile ning majandus- ja taristuministrile edastasid.

"Lühidalt kokkuvõttes, kuigi tegemist on väga mahuka ja põhimõttelise reformiga, ei ole samas meie hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsitud ja selgitatud, millist kasu sellest avalikkusele üldse tõuseb," nentis Põldroos.

"Kehtivas seaduses sisalduvad niinimetatud omandipiirang ja vertikaalse integratsiooni keeld on konkurentsi kahjustanud, külmutades apteegituru suures osas sellisena, nagu see eelmiste asutamispiirangute riigikohtu poolt kehtetuks tunnistamise hetkel oli. Samuti puudub meil veendumus, et apteegireformi lõpliku jõustumise korral konkurentsiolukord paraneks," lisas Põldroos.

Küsimusele, kas uus seadus võib soosida turuliidrit Magnumit, raskendades samas uute turuletulijate olukorda, ning kui reaalne on oht, et apteeke on hakatud asutama variisikute kaudu, vastas konkurentsiameti esindaja, et varjatud omandite tuvastamine on alati üpris keeruline.

Ta viitas veelkord ettepanekutele, mida konkurentsiamet 2015. aastal ministritele edastas. Seal on kirjas, et ameti võimalused kontrollida ravimite hulgimüüja valitsevat mõju apteegi üle on võrdlemisi piiratud.

"Konkurentsiametil on sisuliselt võimatu kontrollida valitseva mõju olemasolu, kui kas või osa omanikest asuvad välismaal," tuuakse toonases kirjas välja.

Erialaorganisatsioonide arvamused lahknevad

Tänavu mai alguses toimus apteegireformi teemal ravimiameti ja erialaorganisatsioonide ümarlaud, kus Eesti Apteekide Liit ja Eesti Proviisorite Koda leidsid, et reform on õige ja ainuvõimalik ning proviisorid apteekide ostmiseks valmis. Eesti Apteekide Ühendus leidis aga, et ettevõtted on pandud sundolukorda, mistõttu oleks neil põhiseaduslik õigus saada hüvitist.

Eesti Farmaatsia Selts märkis, et praeguse mulje järgi on riik delegeerinud apteegituru ümberkorraldamise turuosalistele endile, sest paljusid majanduslikke aspekte pole analüüsitud.

Õiguskantsler ei ole apteegireformi põhiseadusele vastavust analüüsinud.

"Sellel teemal ei ole õiguskantsleri poole pöördutud ja seetõttu ei ole ka ühtki seisukohta kujundatud," ütles Piret Arukaevu õiguskantsleri kantselei üldosakonnast.

Riigikogu sotsiaalkomisjon võtab apteekide omandipiirangu küsimuse päevakorda sügishooaja alguses. Sotsiaalministeeriumis on käsil teema põhjalikum analüüs, kuid asekantsler Maris Jesse on öelnud, et lähema poole aasta jooksul seadust kindlasti muutma ei hakata.



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: