Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud ({{commentsTotal}})

Apteek.
Apteek. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kui ravimiseaduse muudatused kaks aastat tagasi vastu võeti, kritiseeris konkurentsiamet mitmeid selle aspekte teravalt. Seaduse üleminekuperiood lõpeb aastal 2020, kuid üksmeelt, kas 2015. aastal kehtestatud muudatused on õiglased ja vajalikud, pole senini saavutatud.

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ütles reedel ERRile, et apteegireformi aluseks olevad piirangud tuleks üle vaadata ja kui nende järele vajadus puudub, need tühistada.

Omandipiirangut, mille järgi peab apteegis vähemalt 50-protsendiline osalus olema proviisoril, peab amet liiga ambitsioonikaks plaaniks, leides, et suurt osa apteeke ei pruugi õnnestuda proviisoritele võõrandada. Samuti on konkurentsiamet seisukohal, et kehtiva regulatsiooni rakendamine võib riigile tuua hulga kulukaid kohtuvaidlusi.

Hiljuti pöörduski Benu apteegiketi omanik Tamro Eesti OÜ, mis kuulub Saksamaa Phoenixi kontserni, riigi poole palvega omandipiirangu säte ümber vaadata, nimetades uue korra jõustumist ebaseaduslikuks sundvõõrandamiseks, mis rikub ka Eesti ja Saksamaa vahel kehtivat investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingut.

Vertikaalse integratsiooni keelu kohta, mis tähendab, et ravimite hulgimüüjad ei tohi olla seotud üldapteekidega, märkis konkurentsiamet kahe aasta eest, et uued piirangud kahjustavad konkurentsi sarnaselt varasematele, mille riigikohus kehtetuks tunnistas.

Ameti järelevalveosakonna juhataja kinnitas, et nad on senini samal seisukohal, mille nad 2015. aastal tervise- ja tööministrile, justiitsministrile ning majandus- ja taristuministrile edastasid.

"Lühidalt kokkuvõttes, kuigi tegemist on väga mahuka ja põhimõttelise reformiga, ei ole samas meie hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsitud ja selgitatud, millist kasu sellest avalikkusele üldse tõuseb," nentis Põldroos.

"Kehtivas seaduses sisalduvad niinimetatud omandipiirang ja vertikaalse integratsiooni keeld on konkurentsi kahjustanud, külmutades apteegituru suures osas sellisena, nagu see eelmiste asutamispiirangute riigikohtu poolt kehtetuks tunnistamise hetkel oli. Samuti puudub meil veendumus, et apteegireformi lõpliku jõustumise korral konkurentsiolukord paraneks," lisas Põldroos.

Küsimusele, kas uus seadus võib soosida turuliidrit Magnumit, raskendades samas uute turuletulijate olukorda, ning kui reaalne on oht, et apteeke on hakatud asutama variisikute kaudu, vastas konkurentsiameti esindaja, et varjatud omandite tuvastamine on alati üpris keeruline.

Ta viitas veelkord ettepanekutele, mida konkurentsiamet 2015. aastal ministritele edastas. Seal on kirjas, et ameti võimalused kontrollida ravimite hulgimüüja valitsevat mõju apteegi üle on võrdlemisi piiratud.

"Konkurentsiametil on sisuliselt võimatu kontrollida valitseva mõju olemasolu, kui kas või osa omanikest asuvad välismaal," tuuakse toonases kirjas välja.

Erialaorganisatsioonide arvamused lahknevad

Tänavu mai alguses toimus apteegireformi teemal ravimiameti ja erialaorganisatsioonide ümarlaud, kus Eesti Apteekide Liit ja Eesti Proviisorite Koda leidsid, et reform on õige ja ainuvõimalik ning proviisorid apteekide ostmiseks valmis. Eesti Apteekide Ühendus leidis aga, et ettevõtted on pandud sundolukorda, mistõttu oleks neil põhiseaduslik õigus saada hüvitist.

Eesti Farmaatsia Selts märkis, et praeguse mulje järgi on riik delegeerinud apteegituru ümberkorraldamise turuosalistele endile, sest paljusid majanduslikke aspekte pole analüüsitud.

Õiguskantsler ei ole apteegireformi põhiseadusele vastavust analüüsinud.

"Sellel teemal ei ole õiguskantsleri poole pöördutud ja seetõttu ei ole ka ühtki seisukohta kujundatud," ütles Piret Arukaevu õiguskantsleri kantselei üldosakonnast.

Riigikogu sotsiaalkomisjon võtab apteekide omandipiirangu küsimuse päevakorda sügishooaja alguses. Sotsiaalministeeriumis on käsil teema põhjalikum analüüs, kuid asekantsler Maris Jesse on öelnud, et lähema poole aasta jooksul seadust kindlasti muutma ei hakata.



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: