Tüür: Zahhartšenko ettepanek lähtus soovist end asendamatuks teha ({{commentsTotal}})

Politoloog Karmo Tüür.
Politoloog Karmo Tüür. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Donbassis saab iga päev surma või haavata mõni Ukraina sõdur ja rahust ollakse endiselt kaugel. Juulis tuli Donetski nn separatistide juht Aleksandr Zahhartšenko välja uue ettepanekuga kuulutada "välja Väike-Vene riik", kuid võttis selle nüüd tagasi. ERR-i raadiouudised uurisid politoloog Karmo Tüürilt, mida tema nendes arengutes näeb.

"Ma arvan, et selleks, et rääkida, mis on selle nö plaani tühistamise või peatamise taga, tuleb kõigepealt rääkida sellest, mis selle plaani taga oli algselt. Et miks selline asi üldse välja käidi. Võimalikke seletusi on mitmeid, kuid mulle tundub, et kõige tõenäolisem on see, et tegemist oli Zahhartšenko enda ja tema taga seisva pundi katsega muuta ennast kasulikuks ja asendamatuks," selgitas Tüür.

"Kuna nad näevad, et need "rahvabariikide" projektid jupsivad ja võib-olla mingil hetkel muutuvad nad kasututeks ja kaovad nagu mitmed väepealikud seal piirkonnas on täiesti "juhuslikult" niimoodi surma saanud. Ehk kindlustada ennast nüüd läbi selle, et olla kasulik Kremlile, pakkus ta enda meelest välja algupärase ja toimiva lahendi, kuidas teha konfliktile nö reset. Ehk siis, kuidas saaks sellele asjale uue hingamise ja selle kõige juures oleks Zahhartšenkol endal kindlustatud selline auväärne isakese-asutaja roll," jätkas ta.

Tüüri sõnul aga selgus, et see idee eriti lendu ei läinud.

"Ei lennanud ta kohapeal, ei lennanud ta nö naabervabariigis, selles Luganski Rahvavabariigi nimelises asjas, ei lennanud ta Kremlis, rääkimata muust maailmast. Ja loomulikult tuleb siis nüüd teha selline nägu säilitav taandumine. Zahhartšenko kinnitab jätkuvalt, et idee ei ole kuhugi kadunud. Tsiteerides tema sõnu - Ukrainas käib kodusõda kaht erinevat teed nägevate ukrainlaste vahel. Et ühed on siis nö Kiievi-Ukraina jätkajad ja teised on siis mingi uue arenguperspektiivi nägijad. Ja kas see uus arenguperspektiiv, mis peaks nüüd siis praeguse Kiievi tasalülitama ja asendama vana Ukraina uue Ukrainaga, et kas selle nimeks saab nüüd Malorossija või Novorossija või mingisugune muu nimetus - et see on nüüd Zahhartšenko sõnul teisejärguline. Primaarne on see, et Ukrainale tuleb anda uus võimalus ja tema on selle asja taaskäivitaja," rääkis politoloog.

Tüür avaldas ka arvamust, et see Zahhartšenko idee või ettepanek oli tehtud mitte niivõrd võib-olla Venemaale, vaid nendele Ukrainas elavatele inimestele, kes ei ole rahul praeguse võimuga. "Kes ei ole rahul [president Petro] Porošenkoga, kes ei ole rahul praeguse parlamendiga jne. Ja neid leidub. Zahhartšenko lootis, et läbi sellise ettepaneku need Ukraina rahulolematud pöörduvad siis tema kui sellise päästva seltsimehe poole ja tema juhtimise all teevad siis kogu Ukrainale reset-i lülitades välja Porošenko, lülitades välja praeguse ülemraada jne. Paraku seda ei tulnud."

Politoloog märkis, et väide, justkui Kiievist lähtuvat kaos, on tees, mida mõned ka Eestis kordavad, ning see ei ole täielikult aluseta, sest Ukraina arengud polevat tema hinnangul just väga optimismi sisendavad. "Tuleb tunnistada, et praegu on siiski Kiievis võimul legitiimne võim ja kõikvõimalikud alternatiivsed ettepanekud võivad küll olla intellektuaalselt huvitavad, kuid ei tühista ära seda, et praegu Kiievis parlamendis, presidenditoolil ja ministrite toolidel istuvad inimesed esindavad legitiimset võimu. Kui järgmistel valimistel asi muutub, siis on tegemist legitiimse võimu jätkumisega. Kui toimub Zahhartšenko plaanide kohane võimu ülevõtt, siis ei ole tegu legitiimse valitsusega," rõhutas ta samas.

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: