Salongikõlbulikuks saanud folk on märk kultuuri hoidmisest ({{commentsTotal}})

Mis jääb meist maha 500 või 1000 aasta pärast olevatele folkloristidele ja ajaloo uurijatele? Kui praegu on võimalus, et lapselapsed leiavad oma vanavanemate keldrist või pööningult tolmunud kasti, milles on killukesi möödunud ajast, siis mida ja kust võivad leida praegu sündivate laste lapselapsed?

Olgugi, et võib paista justkui imeb uus tehnoloogia ja üleilmastumine iga päevaga eestlasi aplalt võõrasse kultuuri, näitavad viimase aja trendid kenasti, et kogu keerlevas maailmas tahame ikka ja jälle kindlust, et meie kultuur on püsiv. Mõelgem vaid nt Trad.Attack! ja rahvamuusika suurele populaarsusele.

„Oleme rääkinud endast kui miljonirahvast, aga kui 2011. aasta rahvaloendusest selgus, et meid on tegelt 0,8 miljonit, tekkis hirm,“ märkis ERRi portaali arvamustoimetaja Rain Kooli. Kunagi salvestunud kultuur on alles, aga see, et me ei saa ennast enam miljonirahvana defineerida, tundub õõnestav ja šokki tekitav, märkis ta.

„Folk on saanud nii-öelda salongikõlbulikuks,“ märkis etnoloog ja alakultuuride uurija Aimar Ventsel. Kui senimaani on puhas folkmuusika olnud pigem valitud ja suletud seltskondadele või siis vaid simmanitel kõlav, siis nüüd on see saanud populaarseks. „Põhjus ei ole mitte globaliseeruv maailm,“ lisas Ventsel selgituseks, „see on kombinatsioon naturaalsest juurteteadlikust elustiilist ning haritusest ja haridusest. On olemas hulk inimesi, kes tahavad rohkem teada, tahavad teada ka ajaloost, juurtest, kultuurist.“

Ventsel sõnul võib see olla kui uus elitaarsus, mis on välja vahetanud vana – ülekullatud luksusautode ülistamise – mudeli. Eks ole ka looduslähedane elustiil täna veel pisut kallim ja seetõttu elitaarse staatusega, ütles Ventsel.

Ühest küljest paistab see olevat ka ühiskonna arengu tagajärg – 1990. aastate ülesehitamisest ja vaeva nägemisest ning hiljem ka majanduskriisist välja tulles saame nüüd jala sirgu lasta ja mõelda ehk vaimsematele asjadele. „Meil on relax-periood,“ arvas Ventsel.

Huvi juurte vastu võib olla pärit ka muuseumite arengust. Tolmuste vitriinidega muuseumid on suures osas minevik, leiame üha enam kaasaegseid vahendeid ja lihtsamat jutustamisviisi, mis muuseumi külalissõbralikumaks teeb.

Eesti rahvaluule arhiivi uurija Mari Sarv usub, et praegune folgipopulaarsus on suuresti ka kõigi varasemate põlvkondade folkloristide töö alates Jakob Hurdast, kes rahvakultuuri koguma hakkas. „Teiseks jälgime [arhiivis], kuidas arhiivimaterjale kasutatakse: turisminduses, tähtpäevade aegu ajalehenuppudena. See kõik on kultuurilise identiteedi toetuseks. Materjal on pidevalt kasutuses,“ sõnas Sarv.

Kultuuri ja identiteedi mälu salvestamisel on arhiivitöötajatel teinegi roll. Kui Jakob Hurt eestlaste pärimust koguma hakkas, oli see mõttega saada teada ja säilitada nende inimeste mõtteid ja kombeid, kes ühiskonnas iga päev esiplaanil ei ole.

"Mäluasutused pidevalt analüüsivad, mis ühiskonnas toimub ja kohandavad enda ülesandeid vastavalt. /---/ Omal moel tahtis Hurt luua sidusat Eesti ühiskonda,“ rääkis Sarv ja selgitas, et täna käib töö samamoodi, jälgitakse, mis kultuuris toimub, millest räägitakse, kes on ehk ajalehetekstides varju jäämas. „Folkloristide funktsioon peaks olema märgata ka neid, kes on varjus.“

Folkloristide töö on aga läbi aja muutunud – seda tehakse juba aastakümneid digitaalselt. Muide, Eesti rahvusraamatukogul on kohustus jäädvustada Eestit ka veebis. Kuidas aga säilitada digitaalset, kui 20 aastaga on flopidest saanud pilveteenused? Kuidas kaitsta kultuuri säilitamist digitaalsel ajastul? Mari Sarve sõnul otsitakse üle maailma sellele küsimusele lahendust ja mõttega tegeletakse.

Aga mida 500 aasta pärast tänase päeva kohta arhiividest loetakse?

Kultuuri identiteedi osas peame vaatama nelja komponenti: sümboleid, väärtuseid, kangelasi ja rituaale.

Isegi kui me keel peaks kaduma, jääb toit kindlasti, just 21. sajandi Eesti köök oma uudsete kamamagustoitude ja leivaga. „Kui mööda maailma käia, on see [toidulaud] oluline osa kõigi rahvaste osast. Ja see on viimane asi, mis kaob. Enne kaob keel, kui pidupäeva toit,“ usub Aimar Ventsel.

Ilmselt räägitakse ka praeguse aja kohta rituaalsest laulupeost, mis ajas lihtsalt pisut kohaneb, olgu repertuaari või peoga saadetavate sõnumite poolest. Ikka veel on kehtima jäänud väärtused, mida kannavad ka vanasõnad (olgugi, et ühe väärtuse kohta esineb kaht erinevat lähenemist) nagu ausus või töökus. Jääb alles ka me loodusarmastus, olid arutelu osalised kindlad.

Jääb loota, et ehk leiavad meie vaar-vaarlapsed pööningult viite meie internetitegevuse kohta, mida rahvusarhiivi veebisalvestistest lähemalt uurida.



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.