Helsingis elav naine smugeldas aastatega Baltimaadest sadu koerapoegi ({{commentsTotal}})

Ebaseaduslikult Soome toodud kutsikad.
Ebaseaduslikult Soome toodud kutsikad. Autor/allikas: Helsingi politsei

Soome politsei arvates smugeldas Helsingis elav naine mitme aasta jooksul peamiselt Eestist ja teistest Baltimaadest Soome sadu koerapoegi ja müüs neid seadusvastaselt veebis, teatas Helsingi politsei reedel.

Valdav osa koerapoegadest smugeldati Soome 2014.-2016. aastal, kuid rikkumisi esines ka hiljem, lisas politsei.

Naist kahtlustatakse pettuses, smugeldamises ja loomakaitseseaduse rikkumises.

Koerapoja eest küsis naine mõnisada eurot. Politsei andmeil ulatus skeemist saadud rahaline kasu sadadesse tuhandetesse eurodesse, sest uurimine tuvastas umbes 400 rikkumist.

"Müüja väitis, et koerapojad olid kas Soomest või riiki toodud seaduspäraselt ning et nad olid vaktsineeritud ja kastreeritud," ütles politseinik Hannu Kortelainen.

"Ta esitas (ostjatele) muu hulgas koerte Euroopa Liidu passe ja teisi ametliku väljanägemisega dokumente. Tegelikkuses toodi nad riiki seadusvastaselt ning paljudel neil oli parvoviirus, millesse nad surid peatselt pärast müüki," lisas Kortelainen.

Müüja ütles, et koerad olid Jack Russeli terjeri ja kääbustakside järeltulijad, kuid see polnud tõsi, ütles Kortelainen.

Lõuna-Soome lääni peaveterinaari Sari Haika sõnul on koerte smugeldamine ja seadusvastane müük Soomes kasvanud plahvatuslikult. "Riiklikud meetmed ei tundu olevat piisavad. Majanduslik kasu on niivõrd suur ning ostuhimu vaid kasvab," ütles Haika STT-le.

Koeratehasele viitavad ohumärgid on muu hulgas kohustus maksta sularahas ning koera viivitamatu kättesaamine, lisas Haika.

"Vastutustundlik koerakasvataja tahab teada, millisesse koju koer on minemas," ütles ta.

Mõni võib arvata, et päästab koeratehasest tulnud koerapoja, kui annab talle hea kodu, kuid see aitab äri kasvule vaid kaasa, lausus Haika. "Probleem ei lahene koerte toomisega Soome. Kui tahetakse tõeliselt aidata, siis tuleks seda osutada lähteriigis."

Allikas: BNS



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: