Helsingis elav naine smugeldas aastatega Baltimaadest sadu koerapoegi ({{commentsTotal}})

Ebaseaduslikult Soome toodud kutsikad.
Ebaseaduslikult Soome toodud kutsikad. Autor/allikas: Helsingi politsei

Soome politsei arvates smugeldas Helsingis elav naine mitme aasta jooksul peamiselt Eestist ja teistest Baltimaadest Soome sadu koerapoegi ja müüs neid seadusvastaselt veebis, teatas Helsingi politsei reedel.

Valdav osa koerapoegadest smugeldati Soome 2014.-2016. aastal, kuid rikkumisi esines ka hiljem, lisas politsei.

Naist kahtlustatakse pettuses, smugeldamises ja loomakaitseseaduse rikkumises.

Koerapoja eest küsis naine mõnisada eurot. Politsei andmeil ulatus skeemist saadud rahaline kasu sadadesse tuhandetesse eurodesse, sest uurimine tuvastas umbes 400 rikkumist.

"Müüja väitis, et koerapojad olid kas Soomest või riiki toodud seaduspäraselt ning et nad olid vaktsineeritud ja kastreeritud," ütles politseinik Hannu Kortelainen.

"Ta esitas (ostjatele) muu hulgas koerte Euroopa Liidu passe ja teisi ametliku väljanägemisega dokumente. Tegelikkuses toodi nad riiki seadusvastaselt ning paljudel neil oli parvoviirus, millesse nad surid peatselt pärast müüki," lisas Kortelainen.

Müüja ütles, et koerad olid Jack Russeli terjeri ja kääbustakside järeltulijad, kuid see polnud tõsi, ütles Kortelainen.

Lõuna-Soome lääni peaveterinaari Sari Haika sõnul on koerte smugeldamine ja seadusvastane müük Soomes kasvanud plahvatuslikult. "Riiklikud meetmed ei tundu olevat piisavad. Majanduslik kasu on niivõrd suur ning ostuhimu vaid kasvab," ütles Haika STT-le.

Koeratehasele viitavad ohumärgid on muu hulgas kohustus maksta sularahas ning koera viivitamatu kättesaamine, lisas Haika.

"Vastutustundlik koerakasvataja tahab teada, millisesse koju koer on minemas," ütles ta.

Mõni võib arvata, et päästab koeratehasest tulnud koerapoja, kui annab talle hea kodu, kuid see aitab äri kasvule vaid kaasa, lausus Haika. "Probleem ei lahene koerte toomisega Soome. Kui tahetakse tõeliselt aidata, siis tuleks seda osutada lähteriigis."

Allikas: BNS



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: