Kolm väidet | Kui palju hüve tehnoloogia ühiskonnale ikkagi toob? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: kodomut/Creative Commons

Tehnoloogilist mõtlemist on seni ühiskondlike probleemide lahendamisel kaasatud vähe, aga see trend on pöördumas. Arvamusfestivali teadusala arutelul "Kuidas Google ja Tesla ühiskonna korda teeksid?" arutlesid tehnoloogiavaldkonna spetsialistid selle üle, kuivõrd hüvanguline tehnoloogia ühiskonna jaoks ikkagi on.

Väide 1: Paljud ühiskondlikud probleemid ei ole tehnoloogia abil lahendatavad

Starship Technologies’i vaneminseneri Kristjan Korjuse meelest ei ole asju, kuhu tehnoloogia ei jõua. „Aja jooksul on järjest enam probleeme lahendatud – vanainimese jaoks on abi ka näiteks see, et talle saab helistada – seda tänu tehnoloogiale,“ tõi Korjus näite.

See-eest Telia tehnoloogiadirektor Kirke Saar märkis, et tehnoloogia üksi ei tee midagi ära, selleks on vaja (ka) inimest. „Hooldaja on füüsiline inimene, aga oluliselt lihtsam on seda hooldajat vahendada, kui selleks on hea tehnoloogiline lahendus. Ma arvan, et see väide on kahe otsaga. Kui sa ütled, kas on asju, mida tehnoloogia ei lahenda, siis tõesti, tehnoloogia üksi ei lahenda kunagi midagi. Selle taga on inimene.“

Hooandja ja Fundwise’i üks asutajatest Henri Laupmaa sekundeeris Saare mõttele, et tehnoloogia võib midagi vahendada, aga „Liiga palju oodatakse, et automaatselt asju lahendatakse.“ Korjus pakkus aruteluploki lõpuks väitele optimistlik-realistiku vastuse. „Kui sa võtad ühe probleemi ette, siis seda saab tehnoloogiaga lahendada, aga kõiki ei saa.“

Väide 2: Tehnoloogia areng toob kaasa suurema ebavõrdsuse

Korjus seda väidet tõeseks ei pea. „Mida rohkem on riigis automatiseeritust ja roboteid, seda rikkamad nad on, ja vähem on ebavõrdsust rikastes riikides. Kõik riigid peale USA on sellel kaardil. Muster tundub olevat selline, et rikkam riik on võrdsem riik,“ märkis Korjus uuringutele viidates.

Saar usub, et iga arenguetapi alguses on ebavõrdsus suurem ja see on riigi reorganiseerimise ning muudatuste üks osa. „Riikides, mis olid seoses industrialiseerimisega ees, tekkisid ka suurem ebavõrdsus, aga pika perspektiivi tulemuse mõttes on need pigem soodustavad. Ebavõrdsus on lühiajaline ja lõpptulemusena peaks riigi rikkus ning heaolu kasvama.“

Laupmaa märkis see-eest, et küsimus on monopoliseerimises. „Küsimus ei ole tehnoloogias, vaid selles, kuidas me seda monopoliseerimine.“ Tema sõnul monopoliseeritus kasvab ja see on kindlasti oht, aga see ei ole tehnoloogiline. „See on majanduskorralduslik ja regulatiivne oht – kas me suudame seda rikkust, mida me teeme, jagada ka teistega, et kogu power ja know-how ei koguneks väikse rühma inimeste kätte.“

Väide 3: Google, Tesla, Skype jt tehnoloogiaettevõtted muudavad täna läbi oma põhitegevuse maailma enam kui ükski vabaühendus seda kunagi suudaks

Laupmaa sõnul on see väide tõsi ainult siis, kui sellised eesmärgid on osa ettevõtte põhitegevusest. „Iga vabaühendus või tehnoloogiaettevõte võib maailma paremaks teha, kui see tal on eesmärkide seas.“

Korjus märkis, et peab seda väidet täiesti õigeks, aga selleks peab erasektor ära tegema midagi, mille eest inimene on nõus ise oma raha – oma raskesti teenitud raha ära andma. „See ettevõte peab tegema midagi, mida see inimene vajab, midagi, mis teeb maailma paremaks. Näiteks, mida odavamalt me suudame toota toitu, seda suurem on tõenäosus, et inimene ostab seda.“ Samas tõi ta välja Vikipeedia, mis lahendas tehnoloogiaettevõtetest paremini ära selle, kuidas tuua tasuta kättesaadav informatsioon inimesteni.

Saar sekundeeris Korjuse mõttele, märkides, et ettevõte saab ainult siis olla edukas, kui ta lahendab mingi probleemi ja toob lisaväärtust. „Lisaväärtuse loomiseks pead sa leidma uue niši ja see nišš on mingi probleemi lahendamine.“ Aga kumb on selles efektiivsem? „Äriettevõte suudab probleemi lahendada paremini, sest tal on põhjendatud investeering ja ta järgib oma kasumlikkust. Siiski, ilma selge ärieesmärgita tehtud asjad ei vii väga tulemuseni.“ Seetõttu vajavadki teatud probleemide lahendamiseks äriettevõtted kolmanda sektori abi.

Toimetaja: Allan Rajavee



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.

OTSE kell 10: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

USA rahandusminister Steven Mnuchin.USA rahandusminister Steven Mnuchin.
USA kehtestas Vene ja Hiina kodanikele Põhja-Korea tõttu sanktsioonid

USA kehtestas teisipäeval sanktsioonid 16 Hiina ja Venemaa kodanikule ja ettevõttele Põhja-Korea tuumaprogrammi toetamise ja Ühendriikide sanktsioonide eiramise eest.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.