Lähituleviku protestid on seotud keskkonna, sotsiaalmuutuste ning avatusega ({{commentsTotal}})

Teele Pehk ja Helen Talalaev.
Teele Pehk ja Helen Talalaev. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Lähitulevikus võib oodata proteste ja kodanikuliikumist keskkonna, sotsiaalsete muutuste ning ühiskonna suletuse ja avatuse teemadel, leidsid arvamusfestivalil korraldatud Eesti protestikultuuri teemalisel arutelul osalenud.

Müürilehe ja Vikerkaare alal toimunud arutelul peatuti muu hulgas protestiliikumiste eesmärkidel. Prussakovi-nimelise rattaühingu veteran Mihkel Kaevats tõdes, et eesmärk on eelkõige tekitada ühiskondlikku arutelu.

„Ma ei usalda selliseid protestigruppe, kes teavad õiget lahendust. Eesmärk on eelkõige diskussiooni tekitada,“ leidis ta.

Seksuaalvähemuste õiguste eest seisva Helen Talalaeva sõnul oli näiteks kooseluseaduse eesmärk tagada võrdsed õigused, aga mitte vähem ka ühiskondliku suhtumise muutumine.

„Arvamusuuringud näitavad, et viimase 3 aastaga on hoiakud muutunud positiivsemaks. Eriti eestikeelsete inimeste hulgas on enam sallivust – mitte palju, aga muutused ongi aeglased. Sama ei saa kahjuks öelda vene keelt kõnelevate inimeste kohta,“ tõdes Talalaev.

Erinevate arvamuste tolereerimisest nentis ta, et vahel on vaja ka radikaalne, isegi vihkav arvamus välja öelda, et aru saada, kust viha tuleb.

„Muidu hõõgub tuli tuha all. Sageli on öeldud, et kooseluseadus tegi vihaseks, aga tegelikult ei teinud, enne oldi ka vihased.“

Küsimusele, millised võiks olla järgmised protestide teemad Eestis, vastas roheliste erakonna juht Züleyxa Izmailova, et keskkonnaküsimused.

„Üle planeedi tõusevad inimesed aina rohkem oma looduse ja keskkonna kaitseks. See teema läheb ka Eestis aina teravamaks. Kusjuures mida hiljem see mõistmine laiemasse massi jõuab, seda radikaalsem see muutus ühiskonnas tuleb. Ma usun siiski, et Eesti on väike riik ja saame olulised muutused siin rahulikult läbi viia.“

Koostöö kogu juhtiv ning Reidi tee vastaste protestidega tegelenud Teele Pehk aga tõi esile sotsiaalsed muutused.

„Eesti on näiteks HIV-i poolest Euroopas esirinnas, miks ei ole proteste sellel teemal?“

Tema sõnul põimuvad erinevad teemad ja valupunktid omavahel varasemast enam.

„Näiteks keskkonnateemad seonduvad otseselt linnaplaneerimise ja sotsiaalsete probleemidega.“

„Jummel teab,“ märkis Kaevats. „Protestid ei ole ratsionaalne värk. Need, kes kõige rohkem võiks protestida, ei tee seda.“

Tema hinnangul võib lähitulevik aga siiski tuua proteste suletuse ja avatuse teemadel – mõlemal tiival.



kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: