Lähituleviku protestid on seotud keskkonna, sotsiaalmuutuste ning avatusega ({{commentsTotal}})

Teele Pehk ja Helen Talalaev.
Teele Pehk ja Helen Talalaev. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Lähitulevikus võib oodata proteste ja kodanikuliikumist keskkonna, sotsiaalsete muutuste ning ühiskonna suletuse ja avatuse teemadel, leidsid arvamusfestivalil korraldatud Eesti protestikultuuri teemalisel arutelul osalenud.

Müürilehe ja Vikerkaare alal toimunud arutelul peatuti muu hulgas protestiliikumiste eesmärkidel. Prussakovi-nimelise rattaühingu veteran Mihkel Kaevats tõdes, et eesmärk on eelkõige tekitada ühiskondlikku arutelu.

„Ma ei usalda selliseid protestigruppe, kes teavad õiget lahendust. Eesmärk on eelkõige diskussiooni tekitada,“ leidis ta.

Seksuaalvähemuste õiguste eest seisva Helen Talalaeva sõnul oli näiteks kooseluseaduse eesmärk tagada võrdsed õigused, aga mitte vähem ka ühiskondliku suhtumise muutumine.

„Arvamusuuringud näitavad, et viimase 3 aastaga on hoiakud muutunud positiivsemaks. Eriti eestikeelsete inimeste hulgas on enam sallivust – mitte palju, aga muutused ongi aeglased. Sama ei saa kahjuks öelda vene keelt kõnelevate inimeste kohta,“ tõdes Talalaev.

Erinevate arvamuste tolereerimisest nentis ta, et vahel on vaja ka radikaalne, isegi vihkav arvamus välja öelda, et aru saada, kust viha tuleb.

„Muidu hõõgub tuli tuha all. Sageli on öeldud, et kooseluseadus tegi vihaseks, aga tegelikult ei teinud, enne oldi ka vihased.“

Küsimusele, millised võiks olla järgmised protestide teemad Eestis, vastas roheliste erakonna juht Züleyxa Izmailova, et keskkonnaküsimused.

„Üle planeedi tõusevad inimesed aina rohkem oma looduse ja keskkonna kaitseks. See teema läheb ka Eestis aina teravamaks. Kusjuures mida hiljem see mõistmine laiemasse massi jõuab, seda radikaalsem see muutus ühiskonnas tuleb. Ma usun siiski, et Eesti on väike riik ja saame olulised muutused siin rahulikult läbi viia.“

Koostöö kogu juhtiv ning Reidi tee vastaste protestidega tegelenud Teele Pehk aga tõi esile sotsiaalsed muutused.

„Eesti on näiteks HIV-i poolest Euroopas esirinnas, miks ei ole proteste sellel teemal?“

Tema sõnul põimuvad erinevad teemad ja valupunktid omavahel varasemast enam.

„Näiteks keskkonnateemad seonduvad otseselt linnaplaneerimise ja sotsiaalsete probleemidega.“

„Jummel teab,“ märkis Kaevats. „Protestid ei ole ratsionaalne värk. Need, kes kõige rohkem võiks protestida, ei tee seda.“

Tema hinnangul võib lähitulevik aga siiski tuua proteste suletuse ja avatuse teemadel – mõlemal tiival.



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: