Lähituleviku protestid on seotud keskkonna, sotsiaalmuutuste ning avatusega ({{commentsTotal}})

Teele Pehk ja Helen Talalaev.
Teele Pehk ja Helen Talalaev. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Lähitulevikus võib oodata proteste ja kodanikuliikumist keskkonna, sotsiaalsete muutuste ning ühiskonna suletuse ja avatuse teemadel, leidsid arvamusfestivalil korraldatud Eesti protestikultuuri teemalisel arutelul osalenud.

Müürilehe ja Vikerkaare alal toimunud arutelul peatuti muu hulgas protestiliikumiste eesmärkidel. Prussakovi-nimelise rattaühingu veteran Mihkel Kaevats tõdes, et eesmärk on eelkõige tekitada ühiskondlikku arutelu.

„Ma ei usalda selliseid protestigruppe, kes teavad õiget lahendust. Eesmärk on eelkõige diskussiooni tekitada,“ leidis ta.

Seksuaalvähemuste õiguste eest seisva Helen Talalaeva sõnul oli näiteks kooseluseaduse eesmärk tagada võrdsed õigused, aga mitte vähem ka ühiskondliku suhtumise muutumine.

„Arvamusuuringud näitavad, et viimase 3 aastaga on hoiakud muutunud positiivsemaks. Eriti eestikeelsete inimeste hulgas on enam sallivust – mitte palju, aga muutused ongi aeglased. Sama ei saa kahjuks öelda vene keelt kõnelevate inimeste kohta,“ tõdes Talalaev.

Erinevate arvamuste tolereerimisest nentis ta, et vahel on vaja ka radikaalne, isegi vihkav arvamus välja öelda, et aru saada, kust viha tuleb.

„Muidu hõõgub tuli tuha all. Sageli on öeldud, et kooseluseadus tegi vihaseks, aga tegelikult ei teinud, enne oldi ka vihased.“

Küsimusele, millised võiks olla järgmised protestide teemad Eestis, vastas roheliste erakonna juht Züleyxa Izmailova, et keskkonnaküsimused.

„Üle planeedi tõusevad inimesed aina rohkem oma looduse ja keskkonna kaitseks. See teema läheb ka Eestis aina teravamaks. Kusjuures mida hiljem see mõistmine laiemasse massi jõuab, seda radikaalsem see muutus ühiskonnas tuleb. Ma usun siiski, et Eesti on väike riik ja saame olulised muutused siin rahulikult läbi viia.“

Koostöö kogu juhtiv ning Reidi tee vastaste protestidega tegelenud Teele Pehk aga tõi esile sotsiaalsed muutused.

„Eesti on näiteks HIV-i poolest Euroopas esirinnas, miks ei ole proteste sellel teemal?“

Tema sõnul põimuvad erinevad teemad ja valupunktid omavahel varasemast enam.

„Näiteks keskkonnateemad seonduvad otseselt linnaplaneerimise ja sotsiaalsete probleemidega.“

„Jummel teab,“ märkis Kaevats. „Protestid ei ole ratsionaalne värk. Need, kes kõige rohkem võiks protestida, ei tee seda.“

Tema hinnangul võib lähitulevik aga siiski tuua proteste suletuse ja avatuse teemadel – mõlemal tiival.



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.