Trumpi sanktsioonid käristavad niigi suurt väärtuste lõhet EL-is ({{commentsTotal}})

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu koostöö on konarlikum kui varem, uue värskuse toojana nähtud Prantsusmaa uus president Emmanuel Macroni vaated ei sarnane kõiges EL-iga ja viimaks näeme põhiväärtustest kaugenemist Poolas ja Ungaris. Jää murdmine ehk ühtsuse taastamine EL-is paistab olevat keeruline.

Kui USA otsustas sanktsioneerida ettevõtteid, mis teevad koostööd Venemaa energeetikafirmadega, oli see löök Euroopa Liidule: sanktsioonid puudutavad ka ELi ettevõtteid ja näiteks Saksamaa jaoks olulist NordStream 2 gaasijuhtme ehitamist.

„USA ei arutanud ja kooskõlastanud sanktsioone, samas oli tõenäoline, et EL poleks nõusolekut andnud [ka siis kui kooskõlastust oleks küsitud], just ELi ettevõtete ja Nordstream 2 tõttu. Nordstream 2 on näide sellest, kuidas ELi energialiidu idee ei tööta,“ märkis Urmas Paet (RE). Viimaks pehmendas USA sanktsioone selle võrra, et varasema 10 protsendi Venemaa osaluse asemel sanktsioneeritakse ettevõtteid, milles on 33% protsendi osalus.

Euroopa Parlamendi Eesti saadikud Kaja Kallas ja Urmas Paet. Autor: Rain Kooli/ERR

Marju Lauristini (SDE) selgitusel on Nordstream 2 suhtumine vastuoluline ka Euroopa Liidu sees: kui balti ja Poola saadikud näevad juhtme ehituses julgeolekuriski, siis sakslased nimetavad seda vaid äriks – kõigest Geschäft. Kõik eelnev paneb omakorda keerulisse olukorda Eesti, kes Euroopa Liidu nõukogu eesistuja riigina peaks seisma kogu ELi huvide eest, kuid selles küsimuses paraku peab esindama eelkõige suurriikide, sakslaste huve.

Hõõrumine USA ja EL-i vahel on ülimalt terav ka muudes valdkondades, igapäevases parlamenditöös, nentis Kaja Kallas (RE). „Ka digitaalse teemade puhul on näha tohutut ameerikavastasust, see oli alguses minu jaoks väga üllatav, see hõõgub viha,“ lausus ta.

„Trump kehastab Ameerikas kõike seda, mis eurooplastele ei meeldi ega pole kunagi meeldinud,“ sõnas Marju Lauristin. Nüüd on prantslaste ja sakslaste ameerikavastasus veelgi kasvanud.

Kas võime rääkida Macr-eli duost?

Macroni reformiplaanid kodumaal ja ka mõtted, kuidas muuta ELi, on tervitatavad, leiavad Eestit esindavad parlamendiliikmed, kuid paraku ei ole kõik Macroni plaanid rõõmustavad. Näiteks Eestile oluliste digiteemade ja andmekaitse osas on Prantsusmaa uue presidendi vaated väga konservatiivsed ja ühtse digituru arengut takistavad.

„Kas pole see natuke soovmõtlemine, et ta on jäämurdja?“ küsis Yana Toom (KE) viidates Macroni valimisvõidule, mis enamasti tuli protestihäälte baasilt, mitte ilmtingimata tema ideede pealt.

Euroopa Parlamendi Eesti saadikud Marju Lauristin ja Yana Toom. Autor: Rain Kooli/ERR

„Jäämurdmise lootus on selles, et Saksamaa valimised – ükskõik, kuidas need lõppevad, kas Merkeli või Schulzi võiduga – lõppevad euroopameelse valitsusega. Kui ka Macron on euroopameelne ja need kaks suudavad koos [EL-i] vedada, siis on lootust,“ selgitas Marju Lauristin.

Kui eelmine Prantsusmaa ja Saksamaa riigijuhtide – Hollande’i ja Merkeli – koostöö ei hakanud tandemina tööle, siis loodetakse nüüd, et Macroni ja Merkeli ehk mõnel pool nimetatud makrelli tandem võiks tuua EL-i uue ühtsustunde.

ELi põhiväärtuste kaitse ehk jõuline ühtsuse taastamine?

Euroopa Komisjonil ei ole enam varsti palju manööverdamisruumi selles, kas Poolat ELi põhisväärtuste rikkumise pärast sanktsioneerida. Kohtute töösse rikkumine peaks saama Euroopas tugeva vastuse, usub Urmas Paet.

„Olen nõus, aga Poola ei ole ei esimene ega viimane enfant terrible,“ viitas Yana Toom sellele, et varem on Euroopa Liit juba sarnaste mittedemokraatlike sammude peale mööda vaadanud näiteks Ungaris, kui seal ülikool suleti.

„On asju, mida me ei saa muuta,“ arvas Toom ja selgitas, et võib-olla seisneb Euroopa Liidu ühtsuse hoidmine just selles, et ei tekitata sisepingeid juurde ja neelatakse liikmesriikides toimuv alla nagu ka Poola abordikeelu puhul juhtus.

Hoolimata varasest kellaajast kogunes Euroopa Parlamendi saadikute debatti ERRi alal kuulama suur hulk inimesi. Autor: Rain Kooli/ERR

Kaja Kallase sõnul võib Poolale mitte reageerimine Euroopa Liitu hiljem välispoliitikas bumerangina tabada. Hetkel, mil Euroopa Liit läheb mõnele muule riigile inimõiguste ja demokraatia mitte kaitsmist ette heitma, võidakse näidata näpuga tagasi EL-i peale küsimusega: aga mis teil Poolas toimub?

„On keeruline olukord ja väärtuste konflikt. Poolale on antud palju hoiatusi, lootes, et võetakse midagi ise käsile. Aga kuna valitsused on mänginud Brüssel-paha-meie-head-mängu, ei toimigi see, kui Brüssel midagi ütleb,“ tõdes Kallas.

Siiski ei ole praegu europarlamendi liikmete sõnul märke sellest, et Poola Suurbritannia eeskujul Euroopa Liidust lahkuma hakkaks. „Poolal on sama olukord, mis meil: lõpp-sõna ütlevad kuskil ikkagi julgeolekukaalutlused. Ja selle pärast ei lähe Poola iial Euroopa Liidust kuskile,“ ütles Marju Lauristin.

Johannes Tralla juhitud traditsioonilises arutelus osalesid Euroopa Parlamendi saadikud Kaja Kallas, Yana Toom, Marju Lauristin ja Urmas Paet.



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: