Trumpi sanktsioonid käristavad niigi suurt väärtuste lõhet EL-is ({{commentsTotal}})

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu koostöö on konarlikum kui varem, uue värskuse toojana nähtud Prantsusmaa uus president Emmanuel Macroni vaated ei sarnane kõiges EL-iga ja viimaks näeme põhiväärtustest kaugenemist Poolas ja Ungaris. Jää murdmine ehk ühtsuse taastamine EL-is paistab olevat keeruline.

Kui USA otsustas sanktsioneerida ettevõtteid, mis teevad koostööd Venemaa energeetikafirmadega, oli see löök Euroopa Liidule: sanktsioonid puudutavad ka ELi ettevõtteid ja näiteks Saksamaa jaoks olulist NordStream 2 gaasijuhtme ehitamist.

„USA ei arutanud ja kooskõlastanud sanktsioone, samas oli tõenäoline, et EL poleks nõusolekut andnud [ka siis kui kooskõlastust oleks küsitud], just ELi ettevõtete ja Nordstream 2 tõttu. Nordstream 2 on näide sellest, kuidas ELi energialiidu idee ei tööta,“ märkis Urmas Paet (RE). Viimaks pehmendas USA sanktsioone selle võrra, et varasema 10 protsendi Venemaa osaluse asemel sanktsioneeritakse ettevõtteid, milles on 33% protsendi osalus.

Euroopa Parlamendi Eesti saadikud Kaja Kallas ja Urmas Paet. Autor: Rain Kooli/ERR

Marju Lauristini (SDE) selgitusel on Nordstream 2 suhtumine vastuoluline ka Euroopa Liidu sees: kui balti ja Poola saadikud näevad juhtme ehituses julgeolekuriski, siis sakslased nimetavad seda vaid äriks – kõigest Geschäft. Kõik eelnev paneb omakorda keerulisse olukorda Eesti, kes Euroopa Liidu nõukogu eesistuja riigina peaks seisma kogu ELi huvide eest, kuid selles küsimuses paraku peab esindama eelkõige suurriikide, sakslaste huve.

Hõõrumine USA ja EL-i vahel on ülimalt terav ka muudes valdkondades, igapäevases parlamenditöös, nentis Kaja Kallas (RE). „Ka digitaalse teemade puhul on näha tohutut ameerikavastasust, see oli alguses minu jaoks väga üllatav, see hõõgub viha,“ lausus ta.

„Trump kehastab Ameerikas kõike seda, mis eurooplastele ei meeldi ega pole kunagi meeldinud,“ sõnas Marju Lauristin. Nüüd on prantslaste ja sakslaste ameerikavastasus veelgi kasvanud.

Kas võime rääkida Macr-eli duost?

Macroni reformiplaanid kodumaal ja ka mõtted, kuidas muuta ELi, on tervitatavad, leiavad Eestit esindavad parlamendiliikmed, kuid paraku ei ole kõik Macroni plaanid rõõmustavad. Näiteks Eestile oluliste digiteemade ja andmekaitse osas on Prantsusmaa uue presidendi vaated väga konservatiivsed ja ühtse digituru arengut takistavad.

„Kas pole see natuke soovmõtlemine, et ta on jäämurdja?“ küsis Yana Toom (KE) viidates Macroni valimisvõidule, mis enamasti tuli protestihäälte baasilt, mitte ilmtingimata tema ideede pealt.

Euroopa Parlamendi Eesti saadikud Marju Lauristin ja Yana Toom. Autor: Rain Kooli/ERR

„Jäämurdmise lootus on selles, et Saksamaa valimised – ükskõik, kuidas need lõppevad, kas Merkeli või Schulzi võiduga – lõppevad euroopameelse valitsusega. Kui ka Macron on euroopameelne ja need kaks suudavad koos [EL-i] vedada, siis on lootust,“ selgitas Marju Lauristin.

Kui eelmine Prantsusmaa ja Saksamaa riigijuhtide – Hollande’i ja Merkeli – koostöö ei hakanud tandemina tööle, siis loodetakse nüüd, et Macroni ja Merkeli ehk mõnel pool nimetatud makrelli tandem võiks tuua EL-i uue ühtsustunde.

ELi põhiväärtuste kaitse ehk jõuline ühtsuse taastamine?

Euroopa Komisjonil ei ole enam varsti palju manööverdamisruumi selles, kas Poolat ELi põhisväärtuste rikkumise pärast sanktsioneerida. Kohtute töösse rikkumine peaks saama Euroopas tugeva vastuse, usub Urmas Paet.

„Olen nõus, aga Poola ei ole ei esimene ega viimane enfant terrible,“ viitas Yana Toom sellele, et varem on Euroopa Liit juba sarnaste mittedemokraatlike sammude peale mööda vaadanud näiteks Ungaris, kui seal ülikool suleti.

„On asju, mida me ei saa muuta,“ arvas Toom ja selgitas, et võib-olla seisneb Euroopa Liidu ühtsuse hoidmine just selles, et ei tekitata sisepingeid juurde ja neelatakse liikmesriikides toimuv alla nagu ka Poola abordikeelu puhul juhtus.

Hoolimata varasest kellaajast kogunes Euroopa Parlamendi saadikute debatti ERRi alal kuulama suur hulk inimesi. Autor: Rain Kooli/ERR

Kaja Kallase sõnul võib Poolale mitte reageerimine Euroopa Liitu hiljem välispoliitikas bumerangina tabada. Hetkel, mil Euroopa Liit läheb mõnele muule riigile inimõiguste ja demokraatia mitte kaitsmist ette heitma, võidakse näidata näpuga tagasi EL-i peale küsimusega: aga mis teil Poolas toimub?

„On keeruline olukord ja väärtuste konflikt. Poolale on antud palju hoiatusi, lootes, et võetakse midagi ise käsile. Aga kuna valitsused on mänginud Brüssel-paha-meie-head-mängu, ei toimigi see, kui Brüssel midagi ütleb,“ tõdes Kallas.

Siiski ei ole praegu europarlamendi liikmete sõnul märke sellest, et Poola Suurbritannia eeskujul Euroopa Liidust lahkuma hakkaks. „Poolal on sama olukord, mis meil: lõpp-sõna ütlevad kuskil ikkagi julgeolekukaalutlused. Ja selle pärast ei lähe Poola iial Euroopa Liidust kuskile,“ ütles Marju Lauristin.

Johannes Tralla juhitud traditsioonilises arutelus osalesid Euroopa Parlamendi saadikud Kaja Kallas, Yana Toom, Marju Lauristin ja Urmas Paet.



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.