Virtuaalruumis ei saa kehtida reaalse maailma reeglid ({{commentsTotal}})

Harju maakohus.
Harju maakohus. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Arvamusfestivali arutelul "Kust jookseb virtuaalse ja reaalse maailma piir?" leidsid osalejad, et virtuaalruumi ei saa reguleerida päris maailma moraali- ja seadusnormide alusel, kuna see võtaks kasutajatelt motivatsiooni virutaalruumi külastada.

"Kui mängu keskkonnas varastab üks avatar teiselt midagi - kas see on vargus?" küsis advokaat Jaanus Tehver, arendades arutelu edasi küsides "kas virtuaalses maailmas peaksid kehtima samad reeglid, mis kehtivad reaalses maailmas?"

"Füüsilist maailma on kerge reguleerida, meil on olemas reeglid ja seadused,” leidis TTÜ infotehnoloogia professor Tanel Tammet. Ta selgitas, et virtuaalmaailmas on praktiliselt võimatu reegleid kehtestada, eriti sarnasel viisil nagu reaalmaailmas, sest professori arvates on virtuaalne maailm reeglite jaoks liiga metsik.

Psühholoog Jorgen Matsi sõnul on Euroopas on olemas pretsedente, kus antakse digiesemetele samad väärtused, mis füüsilistele esemetele. See tähendab sisuliselt seda, et kui tekib olukord, kus kelleltki varastatakse näiteks e-raamat, siis on võimalik seda kohelda kui vargust. 

Kust jookseb virtuaalse ja reaalse maailma piir? 

Kuulajate seast tõstatub küsimus, et kui inimene kehastab virtuaalmaailmas end kellegi teisena - näiteks arvutimängus on tema avatar musklis, sportlik, pikkade juustega Kreeka-Jumal aga päris elus on tegemist tüseda tugitooli sportlasega, kes istub kümme tundi päevas ekraani taga. Kus sellises olukorras piir läheb? Kas inimene tohib end kehastada kellegi teisena? 

"Virtuaalmaailmas käiakse sellepärast, et see erineb reaalsest maailmast" leidis Jaanus Tehver. Tehver arvab, et kui reaalsus ja virtuaalsus oleksid võrdsed ning neile kehtestataks samad piirid või virtuaalmaailma hakataks kuidagi reguleerima, siis võetaks ära suur osa motivatsioonist, miks inimesed üldse virtuaalmaailmas käivad.

Tehveriga nõustus Tanel Tammet, kes küsis provokatiivselt "kas valetamine ja petmine on interneti avarustes illegaalne tegevus?" Tehver toonitas, et on olukordi, kus valetada ei tohi, nagu näiteks kohtus tunnistust andes. Samas Tehver arvates ei peaks reaalse maailma moraali- ja seadusnormid kehtima virtuaalmaailmas. 

Virtuaalillusiooni loomine on ohtlik

Mitte ainult mängumaailmas ei kehastuta kellekski teiseks, vaid ka sotsiaalmeedias toimub virtuaalse illusiooni loomine. Inimesed kujundavad teadlikult enda sotsiaalmeedia profiile, kuid kõik, mida sotsiaalvõrgustikes näidatakse, pole alati tõene.

Psühholoog Jorgen Matsi arvates investeerivad inimesed liiga palju aega virtuaalsetele keskkondadele. "Sellel on suur mõju nii inimeste füüsilisele kui ka psüühilisele tervisele. Näiteks elavad inimesed üha rohkem istuvat elu ja pühendavad aina vähem aega toitumisele.

"Inimene, kes tunneb, et peab sotsiaalmeedias näima kõhnemana kui ta tegelikult on, siis sellisel inimesel võib kujuneda välja toitumishäire," tõdeb Matsi.

Toimetaja: Allan Rajavee



arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: