HIV kaoks Eestist ühe inimpõlvega, kuid inimesed pole laborihiired ({{commentsTotal}})

Tänapäevane meditsiin on Eestis epideemiaks muutunud HI-viiruse ravis nii kaugele arenenud, et rakubioloog Rein Sikuti hinnangul oleks kogu haigus võimalik maailmast ühe inimpõlve jooksul täiesti kaotada. Paraku pole inimesed laborihiired ning Eestis on HIV muutumas süstivate narkomaanide haigusest üha enam tavaliste keskealiste pereinimeste tõveks, selgus arvamusfestivali arutelul.

Suhtumine stiilis „kummiga on keks, ilma on seks“ iseloomustab endiselt Eesti keskealise elanikkonna suhtumist kondoomi, võib kokku võtta perearstide seltsi juhi Diana Ingeraineni ja mõttekoja Praxis tervisepoliitika analüütiku Laura Aabeni teadmised. HIVga seoses on see eriti ohtlik aga seetõttu, et see muutub üha enam tavaliste heteroseksuaalsete pereinimeste haiguseks.

„Kui varem levis HIV selgelt piiritletud grupis – süstivate narkomaanide hulgas –, siis nüüd on üha suurem hulk uutest diagnoosidest inimestel, kes pole kunagi narkootikume tarbinud. Nende keskmine vanus on 35+,“ kirjeldas Aaben.

See seltskond käis koolis ja sai seksuaalkasvatust ajal, mil see oli hoopis teistsugune kui praegu. Sellest tuleneb ka hoopis teistsugune suhtumine lihtsaimasse elu- ja tervisekindlustusse – kondoomi.

Sama kinnitas ka rakubioloog Rein Sikut.

„HIV ähvardab hakata levima nende keskis, kes ei oska seda üldse oodata. 10 aasta jooksul muutub HIV haigete seas valdavaks täiesti tavaline inimene.“

Arutelus osalejate hinnangul oleks selle ohtliku suundumuse takistamiseks vaja kahte asja: nii üldsuse kui ka meditsiinitöötajate teadlikkuse tõstmist kui ka automaatset HIV testimist perearsti juures tehtavate vereanalüüside käigus. Vähemalt nendes piirkondades, kus HIV levik on keskmisest suurem.

„Ida-Virumaal elab 11 protsenti Eesti elanikest, aga 47 protsenti HIV-positiivsetest. Seal võiks masstestimist teha küll.“

Diana Ingeraineni hinnangul takistab tõhusat HIV vastast tegevust aga tõsiasi, et Ida-Virumaa tervishoiutöötajad elavad hoopis teistsuguses inforuumis ja oma tegelikkuses.

„Sealsed perearstid näiteks käivad koolitustelgi Venemaal ja teadlikkus HIVst on seal kehvem kui mujal ka tervishoiutöötajate hulgas.“

Kuid lugu pole kiita ka üldiselt tervishoius. HIV on endiselt teadmatusest ja stigmadest saadetud haigus, mille nakkamismehhanismidest ja iseloomust ei tea Ingeraineni sõnul ikka veel piisavalt ka meedikud.

„Tõsta tuleks nende teadlikkust, kelle kokkupuude diagnoosimata HIV-positiivsetega on kõige suurem: perearstide ja -õdede. Kui me saaksime tekitada nii ühiskonnas kui ka meedikute hulgas teadmise, et HIV on lihtsalt haigus nagu iga teinegi, oleks olukord palju parem.“

Tegemist ei ole väikese probleemiga mitte ainult rahvatervise, vaid ka majanduse seisukohalt. Igaüks Eesti 4000 HIV-positiivsest läheb arutelus osalejate sõnul ühiskonnale maksma keskmiselt 100 000 eurot ehk kokku 400 miljonit eurot.

Samas oleks teadlikkuse tõusu, masstestimiste kaudu viirusekandjate jälile saamise ning nüüdismeditsiini vahendite koosmõjul võimalik vabaneda HIVst täielikult ühe inimpõlve jooksul, märkis Rein Sikut.

„Paraku pole inimesed laborihiired ja tegelikus elus see päris nii ei käi.“

Näiteks jäetakse end testimata või ei võeta korralikult ravimeid või lõpetatakse nende võtmine, kui end enda hinnangul hästi tuntakse.

Korralikult ravimeid võttes võimaldab tänapäevane ravi aga Sikuti sõnul elada täiesti tavalist elu ka HIV-positiivsena. Lisaks mõjutavad ravimid dramaatiliselt HIV-viiruse edasinakatamist.

„Ravimit võtva inimese edasinakatamisrisk seksuaalvahekorras väheneb 96 protsenti. Nii et tõhus ravi aitab piiri panna ka HIV levikule.“



Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.