Kaunissaare: Rail Baltic on poliitiliselt hea märklaud, mida tulistada ({{commentsTotal}})

"Võib-olla on kogu probleem selles, et teatud poliitilised jõud tahavad uuesti esile tõusta; erakonnad, kes ei ole varem riigivõimu juures olnud. See on hea märklaud, mille pihta tulistada, sest ühiskonnas on selle teema vastasus," märkis Rail Balticu projektikoordinaator Kristjan Kaunissaare arutelul "Rail Baltic: miks me ikka veel vaidleme?" Rail Balticu vastased logistikaettevõtja Karli Lambot ja looduskaitsja Mati Kose näevad endiselt probleemi selles, et projekti mõju pole piisavalt pika vinnaga ega põhjalikult hinnatud.

Lambot tahab, et riik annaks aru, mis otsusega Rail Baltic ehitada kaasneb. „Minu arvates kaasneb sellega reaalne risk, et me seda 4 miljardit [EL-ist saadav raha, mis moodustab umbes 80–85 protsenti kogukulust – toim] ei saa ja kui saame, siis peame selle tagasi maksma. Peaksime tegema selgeks, mispidi me seda teed käima hakkame.“

Kose sõnul on küsimus selles, et kui Euroopa liit on nõus kiirteede jaoks raha andma, siis tasub küsida kas see lahendab ära meie probleemid ja katab kõik kulud ning riskid. „Tegelikult ei ole ju tähtis mitte see, et kas me saame kiiresti Eestist Euroopasse või Euroopast Eestisse. Tegelikult ikka põhiseadus ütleb, et kõige tähtsam on, et me kestma jääme, ja et meie loodus jääb kestma.“

Kose lisas, et kui kavandada selliseid otsuseid pika aja peale, peab see olema kvaliteetselt tehtud. „Kuidas nii teha, et hundid oleks söönud ja lambad ka alles? Nii kurb, kui see ka ei ole, siis riigil ja poliitilisel eliidil ei ole visiooni, mida need otsused Eesti tuleviku jaoks tähendavad.

Vanad vaidlused uuesti laual poliitiliste huvide tõttu?

Kaunissaare soov on mõistagi, et juba kokkulepitud asjad valmis tehtaks. „Asjad on ammu läbi vaieldud, otsused tehtud, aga miskipärast on need vaidlused uuesti esiplaanile tõstetud.“

Kaunissaare ütles, et Rail Balticuga seotud otsusteni on jõutud igatahes demokraatlikult ja usub, et vaidlused, mis nüüd uuesti päevakorda on tõstetud, on teistsugust päritolu. „Võib-olla ongi kogu probleem selles, et teatud poliitilised jõud tahavad uuesti esile tõusta; erakonnad, kes ei ole varem riigivõimu juures olnud. See on hea märklaud, mille pihta tulistada, sest ühiskonnas on selle teema vastasus.“

Lambot märkis, et kuigi ta on Euroopa liidu fänn ja nõustub, et meil on ühendusteid tarvis, on sellised protsessid tegelikult oluliselt komplekssemad kui on näidanud seni Rail Balticu projekt. „Selle projektiga on tehtud teistpidi – otsused on tehtud ja nüüd hakatakse neid lahendusi ellu viia. Kõigepealt oleks pidanud alternatiive kaaluma.“

Kuigi Lambot ei usu, et näiteks Talsingi tunnel nii pea tõelisuseks saab, märkis ta, et see, kuidas seda projekti ellu viiakse, tekitab temas palju enam usaldust kui Rail Balticu puhul. „Kaasatud on Tallinna linn, Soome poolt vähemalt üks ministeerium jne. Kaalutakse ja arutletakse. Rail Balticuga on tehtud vastupidi – olime üks hetk otsuse ees, et võta või jäta.“

Seega ei ole Lambot ühenduse vastu Euroopaga per se, aga leiab, et seda tuleb teha niisugusel kujul, et see oleks eluvõimeline projekt.

Tasuvusanalüüsidega on Kaunissaare sõnul jõutud kohta, et neis on väga selgelt välja toodud ka riskid, mis võivad tulemuse saavutamise ohtu seada. „Tõsi on, tulevikku ei näe meist keegi ette, aga mina ei oska küll kahelda nendes teemades.“

Lamboti sõnul oli üks põhiviga seoses tasuvusanalüüsidega see, et tema meelest taheti kõik väga kähku teha. „Kõige keerulisem on ikkagi tulevikumahtude ennustamine. Muidugi võib seal eksida – kui palju hakkab inimesi reisima ja kaupu liikuma. Lihtsam pool on tulud-kulud, mille kohta on Euroopas empiirilist teadmist juba piisavalt palju, et seal väga kõvasti eksida ei saa. Paraku on EY [Ernst & Young Baltic, kes tegid Rail Balticu teostatavus-tasuvusanalüüsi – toim] lihtsamal poolel teinud arvestusvea: 20 protsenti tuludest ei vasta tõele.“

Prognoosimine on tänamatu töö

Tasuvusanalüüsis ollakse Lamboti sõnul seoses kaubavoogudega väga optimistlikud, aga tema on skeptiline. „Me ei saa seda võitu sellisel kujul nagu me arvame.“

Kaunissaare nentis, et prognoosimine ongi tänamatu tegevus. „Põhja-lõuna suunaliseks liikumiseks on veel neli muud moodust, see on tõsi. Aga iga konkreetse kauba või vajaduse jaoks on mõni konkreetne transpordiviis parem. Võib ju küsida, et kui meil on laevateed, siis milleks maanteed.“

Tema sõnul peaks inimeste jaoks olema oluline, et kaupasid just nii mööda maad veetakse, sest sellega väheneb ka keskkonnakahju. Samuti võiks tema meelest olla üks argument Rail Balticu kaitseks ka tarne kiirus.

Kose sõnul jällegi ei saa mingisugusest keskkonnasäästust rääkida, sest Rail Baltic ei saa sellisel kujul olla keskkonnasõbralik alternatiiv. „Me ei saa võrrelda seda eilse päeva tehnoloogiaga.“

Ta leiab, et vaadata ei tule mitte ainult otseseid, Rail Balticu kasutamisega seotud keskkonnamõjusid, vaid hinnata tuleb ka seda, kui palju saastatakse keskkonda nende meeletute ehitustöödega – neid meeletuid masinate töötunde, kus diisel ei paiska õhku ainult CO2-te, vaid ka väga palju müra. „Me teeme justkui raudtee inimestele, aga paneme selle siis keset loodust.“

Lambot: see projekt on lihtsalt liiga kallis

Lambot rõhutas taaskord, et hästitoimivat raudteeühendust on Euroopale vaja, sest praegu seda tõesti ei ole, aga probleem on mujal. „Minule näitab see tasuvusanalüüs seda, et see projekt on liiga kallis. Muidugi jookseb süda verd ka looduskahjude pärast. Aga see projekt on ennekõike liiga kallis – loodetud kaubaveomahud on liiga väikesed.“

Tema sõnul on Rail Balticu tasuvus üles ehitatud ainult kaubavoogudele ja märkis, et tegelikult on sobiv taristu meil juba olemas. „Taristu, mida me kaubavoogude liigutamiseks tahaksime kasutada, on suuresti meil olemas, aga me ei oska seda kasutada.“

“Uus raudtee ehitatakse läbi Eesti kõige hõredamalt asustatud piirkonna ja samal ajal jääb arendamata raudtee, millel on olemas peatuste võrk ja mis haakub Eesti asustussüsteemiga,” täiendas Lamboti kommentaari Eesti statistik ja rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit publiku hulgast.



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.

OTSE kell 10: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

USA rahandusminister Steven Mnuchin.USA rahandusminister Steven Mnuchin.
USA kehtestas Vene ja Hiina kodanikele Põhja-Korea tõttu sanktsioonid

USA kehtestas teisipäeval sanktsioonid 16 Hiina ja Venemaa kodanikule ja ettevõttele Põhja-Korea tuumaprogrammi toetamise ja Ühendriikide sanktsioonide eiramise eest.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.