LNG regionaalsed vastuvõtupunktid jagatakse Eesti ja Leedu vahel ({{commentsTotal}})

{{1502553000000 | amCalendar}}

Regionaalne LNG terminal ei tule ainult Eestisse, Paldiskisse, vaid vastuvõtupunktid jaotatakse tõenäoliselt Eesti ja Leedu vahel. Selgus saabub kahe nädala jooksul kui kolme riigi spetsialistid jõuavad otsuseni kolme riigi ühise veeldatud maagaasituru osas.

2012. aastal kinnitas Euroopa Komisjoni analüüs, et kõige kasulikum on rajada regionaalne LNG terminal Soome lahe äärde. Kuna Soome loobus, jäi see õigus Eestile. Peaministrid on aga vahetunud ja vanad kokkulepped enam ei kehti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

2014. aastal liisis Leedu siseriiklikest huvidest lähtuvalt aastani 2024 LNG terminali ning soovib, et ka regionaalne terminal seal jätkaks. Täna räägitakse juba mitmest veeldatud maagaasi vastuvõtupunktist nii Leedus kui ka Eestis.

"Töö selle nimel käib, et terminal ei tuleks mitte ainult Eestisse, vaid, et me leiaksime lahenduse Balti riikide vahel, mille raames meil oleks võimalik leida pikaajaline regionaalne lahendus tarneahelate mitmekesistamiseks. Selleks kõlbabki väga hästi LNG ehk veeldatud maagaasi riikidesse toomine ja see võib sisaldada mitut erinevat projekti osa," ütles majandusministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman.

Reedel Läti ja Leedu peaministritega kohtunud peaminister Jüri Ratas kinnitas ERR-i uudistele, et Eesti positsioon on see, et Paldiskisse LNG terminal tuleks. See eeldab Ratase sõnul, et Eesti, Läti ja Leedu peavad esitama Euroopa Liidule kaasfinantseeringu saamiseks ühistaotluse, mis sisaldab nii Klaipeda ujuvterminali kui ka Paldiski terminali. Kolme riigi spetsialistid peaksid ühise LNG-turu tuleviku suhtes otsuseni jõudma kahe nädala jooksul.

Alexela grupp sai veebruaris Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondilt Paldiskisse rajatava LNG terminali toetuse kohta eitava vastuse.

Alexela grupp on kinnitanud, et on valmis Paldiskisse LNG terminali rajama ka erakapitali toel.

Toimetaja: Marek Kuul



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: