Tänavune parim metsamajandaja on Liidia Köster ({{commentsTotal}})

Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus kuulutasid välja aasta parima metsamajandaja, kelleks on Läänemaal Piirsalus elav Liidia Köster. Tema kodutalu naabruses asuvad ligi 20 hektarit metsa on suguvõsas olnud alates 1884. aastast.

19. sajandi lõpus Piirsalu mõisa käest ostetud Enniste talu maadel on üles kasvanud kuus põlve. Liidia Kösterile on töödel abiks poeg Sven, kes on ka ise edukas metsamees. Metsamajandamine ei ole siin intensiivne, pigem on see omamoodi pensionifond, mis teenib aastas paar tuhat eurot pensionilisa. Side kodu kõrval asuva metsaga on aga eriline, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See tunne on ikka omaniku tunne, et sa kõnnid siin oma metsas ja teed siin, mis vaja teha on ja mis sa tahad teha siin," märkis Köster.

Metsamajandamise tähtis osa puude järelkasvu eest hoolitsemine, tuleb istutada taimi ja puhastada kasvukohti võsast ja liigsest rohust.

Lisaks on ligi kaks hektarit Kösteri maadest ümbritsetud ulukiaedadega. Tänu aedadele saavad männid rahulikult sirguda. Kui tõkkeid poleks, sööksid põdrad noored puud paljaks.

"Need noored männid ongi mu erilised puud siin. Need suurte võimsate kasvudega, mis tänavu aasta ulatuvad vist 70 sentimeetrini kohe. See on erakordne, see on võimas. Nii suuri-pikki kasvusid ei ole mina näinud enne," ütles Köster.

Kösteri metsas on ka alasid, kus loodus saab toimetada omasoodu. Näiteks sirgub seal teiste seas kuusk, mille vanus võib ulatuda aega, mil Enniste talu maad mõisa käest välja mõõdeti.

Parima metsamajandaja tiitel anti välja 24. korda. Sellega tunnustatakse metsaomanikke, kes oma metsast hoolivad ja seda jätkusuutlikult majandavad.

Toimetaja: Marek Kuul



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: