Tudeng: saatsin välja sada CV-d, vastuseid sain kolm ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali arutelu.
Arvamusfestivali arutelu. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Keskne mure, mis noori piinab, on tööturule raske siseneda ning noorte hinnangul on haridus devalveerumas. Näiteks toodi olukord, kus magistrikraadiga inimesed peavad vastu võtma assistendi kohti, et ära elada. 

Arutelus osalenud ettevõtja Kristjan väitis, et kui tema otsib endale sekretäri ja kandideerib füüsika magistri haridusega inimene, siis tema teda tööle ei võtaks. ”See noor hakkab vastu kobisema,” ütles ettevõtja. Tema väitel esineb tihti olukordi, kus noored on ülekvalifitseeritud ning ei leia seetõttu tööd.

"Ülikoolis õpetatakse valdkonnale olulisi asju, kuid spetsiifilisi oskusi, mida tööturul tarvis läheb ei õpetata," leidis üks arutelus osalenud tudeng. Kindlasti on erialasid, kus rakenduslikke oskusi on peaaegu võimatu õpetada. 

Arutelul leiti, et koolid võiksid läheneda probleemile tervikuna. Näiteks on koolis üldaine, mida õpetatakse kõigile, kus tutvustatakse näiteks kuidas CV-d koostada ja räägitakse tööturule sisenemisel esinevatest olulistest aspektidest.

Vastasseis 

Noored väidavad, et tööandjate nõudlused on suured. Kuid tööandjad omalt poolt väidavad, et noorte ootused tööandjatele on liiga kõrged.

Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse nooremteadur Eve-Liis Roosmaa leidis, et ülikoolides võiks rakendada noori vabatahtlikule tööle. “Nii saab ära hoida olukorda, kus tööandjad kurdavad, et noortel ei ole tööharjumust,” arvas Roosmaa. 

Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse juhataja Marge Unt tõdes, et töö leidmine on väga raske protsess. Samas toonitas Unt, et noor ei tohiks alla anda, isegi kui tendents näitab, et noored on tihti kannatamatud.

Ta andis ka näpunäite kandideerida lisaks töökohtadele, mis on kaudsemalt erialaga seonduvad. nii ei sea noor endale piiranguid tööleidmisel. 

Publiku seast toodi näide, kuidas Taanis lähenetakse haridusele hoopis teisiti: tudeng saab hinde lahendades elulisi probleemülesandeid grupis. Arvaja publiku seast leidis, et niiviisi on hiljem ka tööd leida kergem, rääkimata sellest, et tööd teha on kergem. 

Taolise praktilise koolituse saanud tudeng oskab kohe panustada väärtuslike oskustega ja teha meeskonnatööd. See on kasulik ka tööandjale, sest selliste oskustega tudengi tööle võtmisel, ei pea kulutama nii palju koolitusressurssi.

Arutelu käigus selgus, et noor peab ise olema aktiivsem tööotsimisel ning palju annab juurde ka julgus ja erinemine teistest. 

Üks tudeng tõi näiteks enda kogemuse: väga lihtne on saata e-kiri oma CV-ga, kuid tema helistas tööandjale, niiviisi eristus ta teistest ja jäi tööandjale silma ning sai ka tänu sellele töö.

Arutelu lõppsõnas julgustas arutelu juhtinud FibroTXi nooremteadur Ave Laas noori. “Ärge laske end heidutada – kui kohe ei tule vastuseid, või ei tule kohe õiged vastuseid,” toonitas Laas. 

Arutelu juht lisas, et tuleb proovida midagi, mida teised ei ole proovinud ja luua julgelt tutvuseid, sest statistikaameti andmetel saavad kolmandik noortest töö just läbi perekonna või tutvuste.

Toimetaja: Allan Rajavee



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: