McMaster kaitses Trumpi avaldust USA sõjalisest lahendusest Venezuelas ({{commentsTotal}})

{{1502643420000 | amCalendar}}
USA rahvusliku julgeoleku nõunik H.R. McMaster.
USA rahvusliku julgeoleku nõunik H.R. McMaster. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

USA presidendi rahvusliku julgeoleku nõunik Herbert McMaster kaitses pühapäeval presidendi avaldust, et ta ei välista USA "sõjalist lahendust" Venezuela sisepoliitilisele kriisile.

McMasteri sõnul tahtis Donald Trump, et tema meeskond analüüsiks, mis võib järgmisena juhtuda sisepoliitilises kriisis Venezuelas.

Ametnikud "tahavad tulla toime mitte ainult praeguse olukorraga, vaid paremini mõista, kuidas see kriis võib areneda", lausus McMaster telekanalile ABC.

USA tahab kaitsta Venezuela rahvast ning "ennetada veelgi suuremat humanitaarkatastroofi", lisas ta.

Trump "ei võta üheski taolises olukorras valikuvariante laualt iialgi ära ning see, mida meie talle võlgneme, on valikuvõimalused", ütles McMaster.

CIA: Venezuelast võib saada USA-le "risk"

Kui kaos sisepoliitilises kriisis Venezuelas süveneb, siis võib Venezuelast kujuneda risk USA-le, ütles USA Luure Keskagentuuri (CIA) juht pühapäeval.

Venezuelast "võib vägagi saada risk" USA-le, kui kaos riigis suureneb, ütles Mike Pompeo telekanalile Fox News.

"Seal on kuubalased, venelased, iraanlased, Hezbollah. See on koht, mis ähvardab muutuda väga-väga halvaks kohaks. Seetõttu peab Ameerika seda võtma väga tõsiselt," lausus Pompeo.

USA president Donald Trump ütles reedel, et kaalub Venezuelas ägeneva poliitilise kriisi puhul ka variante, millesse on kaasatud Ühendriikide sõjavägi. "Meil on Venezuela osas palju erinevaid võimalusi, sealhulgas ka sõjaline," ütles Trump ajakirjanikele.

Pompeo sõnul üritas Trump USA sõjaliste sammude tõstatamisel "anda Venezuela rahvale lootust ja võimalust luua olukord, milles demokraatiat saab taastada".

Vabariiklasest senaator ei mõista Trumpi Venezuela-avaldust

USA senati relvateenistuse komitee vabariiklasest liige väljendas arusaamatust president Donald Trump avalduse üle, et ta ei välista Ühendriikide poolt "sõjalist lahendust" Venezuela sisepoliitilisele kriisile.

"Mul ei ole aimugi, miks me peaksime kasutama sõjalist jõudu Venezuelas," ütles Lõuna-Carolinast valitud senaator.

Grahami sõnul on ta "üsnagi pistrik" ja teab, miks Ameerika väed on Afganistanis, Süürias, Iraagis, Lõuna-Koreas ja Euroopas.

Kuid Venezuela?

"Ma olen mõistlikul määral avatud meelega, kuid lõppude lõpuks peaksime sõjaväge kasutama, kui on olemas rahvusliku julgeoleku huvi, mida saab selgitada Ameerika rahvale. Ma ei näe sellist Venezuelas sõjalise jõu aspektist."

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: