Õpilaste kirjatöödesse ilmub netisuhtlusest tulnud vigu
Õpilased kasutavad oma koolitöödes sotsiaalmeedias kasutatavale keelele omast kõnepruuki ja eksivad seeläbi eesti keele grammatikareeglite vastu. Netisuhtlusest mõjutatud vigu on märganud nii õpetajad kui ka riigieksamite hindajad.
Riigieksamite hindajad on õpilaste kirjalikes töödes märganud lühenenud sõnavorme, emotikone ja muud netikeelele iseloomulikku.
Emakeele Seltsi liikme Helin Puksandi arvates ei saa teha üldistust, et netisuhtlus on eesti keele grammatika oskamist muutnud, kuid sotsiaalmeedia on siiski noorte keelekasutust mõjutanud.
Lisaks ei oska noored Puksandi hinnangul enam ennast kirjalikult väljendada. "Hästi palju eksitakse suure ja väikese algustähe kasutamisel," märkis ta. Lisaks on kirjutamisoskusele mõju see, et netisuhtlused on laused on hoopis lihtsakoelisemad ja lühendatud.
Hiiumaa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiiu Heldema arvates on kõige suurem probleem see, et õpilased ei taju lausestruktuuri. "Lause struktuuri panevad paika kirjavahemärgid, ei tajuta, et lausel on kindel ülesehitus."
Murekohana toob Heldema välja ka õpilaste väikese sõnavara. "Kui mõni oskab kasutada sünonüüme, siis see teeb palju rõõmu."
Riigieksamite hindajad pöörasid tähelepanu, et noored lühendavad töödes sõnu. Puksandi sõnul on see kõnekeeles tavaline ja tihti me ei pane tähelegi, kui sõnast "tegelikult" saab rääkides hoopis "tegelt". Kuid kirjakeeles paistab see silma.
Heldema hinnangul pole vigade põhjuseks sotsiaalmeediast tulenev laiskus, vaid pigem teadmatus. Samas rõhutavad nii Puksand kui ka Heldema, et vigu ei tee kõik noored, kuid Heldema sõnul on eksimusi siiski häirivalt palju.
Allikas: ERR