Rain Kooli: su arvamus kõlab tuttavalt ({{commentsTotal}})

Kui arvamusfestival tahab näha lisaks viiendale sünnipäevale ka kümnendat – 25. rääkimata –, tuleb mingitele küsimustele tõsiselt vastust otsida. Olulisim neist on, mis on selle ettevõtmise eesmärk. Kas tahetakse jätkata praeguste vormidega - jutuvestmisklubiliku (iseenesest nunnu) heietuse ja tõekuulutusliku kompromissitu sõnakaklusega - või jõuda ühel hetkel ka lahenduspõhisuseni, leiab Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Paides korraldatav arvamusfestival on nii mõnegi ajakirjaniku jaoks sündmus, mida ilmselt enne pensionipõlve ei ole võimalik tavalise festivalikülalise kombel nautida. Tööl olin seekordsel, viiendal arvamusfestivalil minagi. See nõudis kohati valikuid ja millegi eelistamist millelegi, sestap ei saa ma väita, et omaksin festivali 160 arutelu sisust täielikku ülevaadet.

Selle põhjal, mida ma suutsin kahe Paides päevas veedetud päeva jooksul näha, kuulda ja tunnetada, pean aga tõdema, et paraku ei kuulnud ma peaaegu ühtki enneolematult uut ja värsket mõtet. Oma töö iseloomust tulenevalt olen ma muidugi ühiskondlike aruteludega keskmisest natuke enam kursis ka, aga ikka oleks ju tore, kui päris kõike varem kuulnud või ise mõelnud ei oleks.

Kui keegi üllataks.

Aga ei. Teada teemad, tuntud väited, paljukorratud mõttekäigud.

Milles siis asi? Kas küsimus on meie üldises õhustikus? Kas me tammume ühe koha peal, ujume ringiratast, ärkame igal aastal uuesti samasse aastasse?

Või on küsimus festivalis ja selle korralduses?

Eks ta tõsi ole, et Eesti on jõudnud oma arengus faasi, kus paljud ühiskonnaliikmed pole enam sunnitud oma igapäevase eksistentsi pärast olelusvõitlust pidama. 1990. aastatega võrreldes on rohkem seda va peenhäälestamist.

Lisaks on sõnavabaduse ja demokraatia uus tulemine Eestis juba kolm aastakümmet vana nähtus. Selle aja jooksul on jõudnud paljud ühiskondlikes aruteludes osalevad inimesed oma potentsiaali ammendada. See pole mõeldud solvanguna – lõputult uusi mõtteid ja ideid ei suuda keegi genereerida, ühel hetkel tuleb piir vastu. Ja siis jäädakse uutele mõtetele tulemise asemel lihtsalt varasemaid mõtteid teise järjekorda seadma.

Kuid eks oma osa ole ka festivalimudelil.

Kui arvamusfestival tahab näha lisaks viiendale sünnipäevale ka kümnendat – 25ndast rääkimata –, tuleb mingitele küsimustele tõsiselt vastust otsida.

Olulisim neist on, mis on selle ettevõtmise eesmärk.

Arvamusfestival tekkis 5 aastat tagasi olukorras, kus ühiskonnas oli tunnetatav usalduskriis poliitikute ning ajakirjanduse ja rahva vahel. Eesmärk oli parandada ühiskondlikku arvamuskultuuri, teatud mõttes õpetada eestlased uuesti kultuurselt diskuteerima.

Tänaseks on see eesmärk ühest küljest täidetud – sest vajadusel suudavad seda isegi väga vastandlikud poliitilised jõud – ning teisalt võitlus kaotatud, sest populaarse väitlusplatvormi positsiooni saavutanud sotsiaalmeedias lähevad asjad pidevalt järjest sügavamale käest ära.

Mis siis on arvamusfestivali eesmärk siit edasi?

Võib-olla on siiski õigus neil, kelle hinnangul vajaksime me nüüd arvamusfestivali asemel tasahilju juba mõtlemisfestivali. Kohta, kus tõesti sünnivad ka lahendused.

Julgustaksin arvamusfestivali korraldajaid tulevastel aastatel ideekorje kaudu saabuvaid ideid ja nende põhjal vormuvaid aruteluteemasid senisest veel palju julgemalt harvendama ning toimetama.

Näiteks ilus plaan mitte lasta tekkida mitmel samateemalisel arutelul ei realiseerunud ka sel aastal, kuigi parema pealehakkamise ja sekkumisega olnuks see välditav.

Lisaks oli festivali kavas hulgaliselt arutelusid, mille teemapüstitusest ja/või osalejatest oli juba ette aru saada, et siit võib oodata vaid jutuvestmisklubilikku (iseenesest nunnut) heietust või teisalt jällegi tõekuulutuslikku kompromissitut sõnakaklust, mitte edasiviivat arutelu.

Õnneks oli ka positiivseid näiteid: näiteks mure 12-aastase pornotarbija pärast oli teemana ootamatu ja uudne; presidendil oli õmblusteta ühiskonnast korralikult läbimõeldud kontseptsioon; ning HIV teemaline arutelu osutas, kuidas tõeliste asjatundjate pühendunud lähenemine iseenesest vanale teemale võib pakkuda mitte ainult üldsusele uut informatsiooni, vaid ka otsustajatele reaalseid meetmeid.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: