Rain Kooli: su arvamus kõlab tuttavalt ({{commentsTotal}})

Kui arvamusfestival tahab näha lisaks viiendale sünnipäevale ka kümnendat – 25. rääkimata –, tuleb mingitele küsimustele tõsiselt vastust otsida. Olulisim neist on, mis on selle ettevõtmise eesmärk. Kas tahetakse jätkata praeguste vormidega - jutuvestmisklubiliku (iseenesest nunnu) heietuse ja tõekuulutusliku kompromissitu sõnakaklusega - või jõuda ühel hetkel ka lahenduspõhisuseni, leiab Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

Paides korraldatav arvamusfestival on nii mõnegi ajakirjaniku jaoks sündmus, mida ilmselt enne pensionipõlve ei ole võimalik tavalise festivalikülalise kombel nautida. Tööl olin seekordsel, viiendal arvamusfestivalil minagi. See nõudis kohati valikuid ja millegi eelistamist millelegi, sestap ei saa ma väita, et omaksin festivali 160 arutelu sisust täielikku ülevaadet.

Selle põhjal, mida ma suutsin kahe Paides päevas veedetud päeva jooksul näha, kuulda ja tunnetada, pean aga tõdema, et paraku ei kuulnud ma peaaegu ühtki enneolematult uut ja värsket mõtet. Oma töö iseloomust tulenevalt olen ma muidugi ühiskondlike aruteludega keskmisest natuke enam kursis ka, aga ikka oleks ju tore, kui päris kõike varem kuulnud või ise mõelnud ei oleks.

Kui keegi üllataks.

Aga ei. Teada teemad, tuntud väited, paljukorratud mõttekäigud.

Milles siis asi? Kas küsimus on meie üldises õhustikus? Kas me tammume ühe koha peal, ujume ringiratast, ärkame igal aastal uuesti samasse aastasse?

Või on küsimus festivalis ja selle korralduses?

Eks ta tõsi ole, et Eesti on jõudnud oma arengus faasi, kus paljud ühiskonnaliikmed pole enam sunnitud oma igapäevase eksistentsi pärast olelusvõitlust pidama. 1990. aastatega võrreldes on rohkem seda va peenhäälestamist.

Lisaks on sõnavabaduse ja demokraatia uus tulemine Eestis juba kolm aastakümmet vana nähtus. Selle aja jooksul on jõudnud paljud ühiskondlikes aruteludes osalevad inimesed oma potentsiaali ammendada. See pole mõeldud solvanguna – lõputult uusi mõtteid ja ideid ei suuda keegi genereerida, ühel hetkel tuleb piir vastu. Ja siis jäädakse uutele mõtetele tulemise asemel lihtsalt varasemaid mõtteid teise järjekorda seadma.

Kuid eks oma osa ole ka festivalimudelil.

Kui arvamusfestival tahab näha lisaks viiendale sünnipäevale ka kümnendat – 25ndast rääkimata –, tuleb mingitele küsimustele tõsiselt vastust otsida.

Olulisim neist on, mis on selle ettevõtmise eesmärk.

Arvamusfestival tekkis 5 aastat tagasi olukorras, kus ühiskonnas oli tunnetatav usalduskriis poliitikute ning ajakirjanduse ja rahva vahel. Eesmärk oli parandada ühiskondlikku arvamuskultuuri, teatud mõttes õpetada eestlased uuesti kultuurselt diskuteerima.

Tänaseks on see eesmärk ühest küljest täidetud – sest vajadusel suudavad seda isegi väga vastandlikud poliitilised jõud – ning teisalt võitlus kaotatud, sest populaarse väitlusplatvormi positsiooni saavutanud sotsiaalmeedias lähevad asjad pidevalt järjest sügavamale käest ära.

Mis siis on arvamusfestivali eesmärk siit edasi?

Võib-olla on siiski õigus neil, kelle hinnangul vajaksime me nüüd arvamusfestivali asemel tasahilju juba mõtlemisfestivali. Kohta, kus tõesti sünnivad ka lahendused.

Julgustaksin arvamusfestivali korraldajaid tulevastel aastatel ideekorje kaudu saabuvaid ideid ja nende põhjal vormuvaid aruteluteemasid senisest veel palju julgemalt harvendama ning toimetama.

Näiteks ilus plaan mitte lasta tekkida mitmel samateemalisel arutelul ei realiseerunud ka sel aastal, kuigi parema pealehakkamise ja sekkumisega olnuks see välditav.

Lisaks oli festivali kavas hulgaliselt arutelusid, mille teemapüstitusest ja/või osalejatest oli juba ette aru saada, et siit võib oodata vaid jutuvestmisklubilikku (iseenesest nunnut) heietust või teisalt jällegi tõekuulutuslikku kompromissitut sõnakaklust, mitte edasiviivat arutelu.

Õnneks oli ka positiivseid näiteid: näiteks mure 12-aastase pornotarbija pärast oli teemana ootamatu ja uudne; presidendil oli õmblusteta ühiskonnast korralikult läbimõeldud kontseptsioon; ning HIV teemaline arutelu osutas, kuidas tõeliste asjatundjate pühendunud lähenemine iseenesest vanale teemale võib pakkuda mitte ainult üldsusele uut informatsiooni, vaid ka otsustajatele reaalseid meetmeid.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: